põhjal (magneesiumi tüki number 211) Mg + 2HCl MgCl2 + H2 Katses kogutakse eralduv vesinik vee kohale, mistõttu sisaldab vesinik ka veeauru. Katseseadeldises (vt joonist) sätitakse büretid ühele kõrgusele ning kontrollitakse, et vee nivoo oleks mõlemas büretis ühel kõrgusel. Katseklaas ühendatakse tihedalt korgiga. Kontrollitakse katseseadeldise hermeetilisust. Metallitükk mähitakse filterpaberisse. Väikese mõõtesilindriga mõõdetakse katseklaasi 5..6 ml 10%-st soolhappelahust. Hoides katseklaasi happega väikese nurga all, asetada metallitükk filterpaberiga katseklaasi seinale umbes 1 cm allapoole avaust. Katseklaas sulgetakse hermeetiliselt nii nagu kontrolli ajal ning
põhjal. Töö eesmärgiks on gaasiliste ainete mahu mõõtmine laboris, gaaside segude ja gaasi osarõhu määramine, arvutused gaasidega reaktsioonivõrrandi põhjal. Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid Töövahendid: Seade gaasi mahu mõõtmiseks, väike mõõtesilinder, filterpaber, termomeeter, baromeeter. Kasutatavad ained: 10%-ne soolhappelahus; 5,0...10,0 mg metallitükk (Mg). Kasutatud uurimismeetodid Esiteks valmistasin ette katseseadeldise ning kontrollisin, kas see on hermeetiline. Katse algas metallitüki keeramisega filterpaberi sisse. Mõõtsin väikese mõõtesilindriga 5...6 ml 10%-st soolhappelahust ja valasin happe läbi lehtri katseklaasi, nii et katseklaasi ülaosa ei puutunud happega kokku. Kinnitasin metallitüki, mis oli filterpaberi sees, katseklaasi külge ning pärast katseklaasi sulgemist kukutasin metallitüki lahusesse. Märkisin ülesse büreti näidud, mis pärast vabanenud gaasi muutusid
põhjal. Töö eesmärgiks on gaasiliste ainete mahu mõõtmine laboris, gaaside segude ja gaasi osarõhu määramine, arvutused gaasidega reaktsioonivõrrandi põhjal. Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid Töövahendid: Seade gaasi mahu mõõtmiseks, väike mõõtesilinder, filterpaber, termomeeter, baromeeter. Kasutatavad ained: 10%-ne soolhappelahus; 5,0...10,0 mg metallitükk (Mg). Kasutatud uurimismeetodid Esiteks valmistasin ette katseseadeldise ning kontrollisin, kas see on hermeetiline. Katse algas metallitüki keeramisega filterpaberi sisse. Mõõtsin väikese mõõtesilindriga 5...6 ml 10%-st soolhappelahust ja valasin happe läbi lehtri katseklaasi, nii et katseklaasi ülaosa ei puutunud happega kokku. Kinnitasin metallitüki, mis oli filterpaberi sees, katseklaasi külge ning pärast katseklaasi sulgemist kukutasin metallitüki lahusesse. Märkisin ülesse büreti näidud, mis pärast vabanenud gaasi muutusid
V0 = P0 T Katses kasutatakse magneesiumi tükki nr 159. Töövahendid: seade gaasi mahu mõõtmiseks, väike mõõtesilinder, filterpaber, termomeeter, baromeeter. Kasutatud ained: 10%-ne soolhappelahus, 50...100 mg magneesiumitükk (nr 159) Töö käik Katseseadeldises (vt joonist) sätitakse büretid (1,2) ühele kõrgusele nii, et vee nivoo (5) oleks mõlemas büretis ühel kõrgusel. Ühendatakse katseklaas (3) tihedalt korgiga ning kontrollitakse katseseadeldise hermeetilisust, tõstes üht büretiharu teisest 15...20 cm kõrgemale. Kui vee nivoo püsib paigal, on katseseade hermeetiline. Metallitükk mähitakse märja filterpaberi sisse. Väikese mõõtesilindriga mõõdetakse katseklaasi 5...6 ml 10%-st soolhappelahust. Hoides happega katseklaasi väikese nurga all, asetatakse metallitükk ettevaatlikult katseklaasi seinale umbes 1 cm allapoole avaust. Suletakse katseklaas hermeetiliselt nii nagu kontrolli ajal, kuid
Leian metallitüki massi reaktsioonivõrrandist Mg + 2HCl MgCl2 + H2 Reaktsioonivõrrandist näen, et nii magneesiumi kui ka vesinikku on 1 mol. Arvutan suhtelise vea, teades metallitüki tegelikku massi, mis oli 9 mg KOKKUVÕTE: Sain õppejõult magneesiumitüki number 19, mille tegelik mass oli 9 mg. Minu arvutuste suhteline viga oli 5,6%, mis näitab, et sain arvutades magneesiumitüki massiks 8,5 mg. Viga võis tuleneda katseseadeldise valest lugemisest (vee nivoo valesti hindamisest) või sellest, et seadeldis ei olnud täielikult hermeetiline.
Muul juhul arvutades on suhteline viga alla 6%, mis on üsna väike ja piisavalt täpne selle töö jaoks. Eksperimentaalne töö 2 Metalli massi määramine reaktsioonis eralduva gaasi mahu järgi Töö eesmärk Eesmärgiks on reaktsioonis eralduva gaasi mahu määramine ning selle alusel antud metalli (mis on antud töös magneesium) massi määramine. Katses pannakse reageerima omavahel magneesium ja 10%-line HCl lahus, mille tulemusel eraldub vesinik. Mg + 2HCl → MgCl2 + H2 ↑ Katseseadeldise büretid seatakse niiviisi, et vee nivoo mõlemas büretis oleks ühel kõrgusel. Vajadusel võib destilleeritud vett lisada või eemaldada. Et kontrollida, kas katseseade on hermeetiline, ühendada selleks katseklaas tihedalt korgiga ning tõsta üht büretiharu teisest kõrgemale. Kui vee nivoo ei muutu, on seade hermeetiline ning võib alustada katsega ja eemaldada katseklaas. Magneesium, mis mähitakse niiske filterpaberi sisse, asetatakse katseklaasi seinale, kuhu on
Daltoni seadusele Püld = pH2 + pH2 , millest pH2 = Püld pH2O Püld gaasisegu rõhk süsteemis (büretis), mis võrdub õhurõhuga mõõtmishetkel tuleb vesiniku mahu viimiseks normaaltingimustele viimiseks kasutada järgmist seost: ( püld p H 2O ) V T 0 V 0 p0 T Katseseadeldis koosneb kahest kummivoolikuga ühendatud büretist mis on täidetud veega. Üks bürett on ühendatud katseklaasiga, milles metall reageerib happega. Esiteks valmistasin ette katseseadeldise ning kontrollisin, kas see on hermeetiline. Katse algas metallitüki keeramisega filterpaberi sisse. Mõõtsin väikese mõõtesilindriga 5...6 ml 10%-st soolhappelahust ja valasin happe läbi lehtri katseklaasi, nii et katseklaasi ülaosa ei puutunud happega kokku. Kinnitasin metallitüki, mis oli filterpaberi sees, katseklaasi külge ning pärast katseklaasi sulgemist kukutasin metallitüki lahusesse. Märkisin ülesse büreti näidud, mis pärast vabanenud gaasi muutusid
annaabi.ee 
