Keemia ajalugu ja alkeemia
ülikeeruline, tehtud teadlikult raskesti mõistetavaks, täis metafoore ja allegooriat, varjamaks avastusi.
Alkeemikud on olnud teoreetikud ja eksperimentaatorid, filosoofid ja teoloogid, ratsionaalse teooria
pooldajad ja müstikud ühes isikus. Nende uduste formuleeringute taga võivad peituda äärmiselt
huvitavad preparaadid ja meetodid, sest nad võtsid täielikult omaks Laozi printsiibi: kes teab, see ei
räägi, kes räägib, see ei tea. Katsekirjeldused formuleeriti väga salapäraselt, kasutades ebamääraseid ja
arusaamatuid väljendeid. Näiteks: "Teadke kõik, kes te rändate Idamaadel, et kui hiilgavas relvastuses
Marss heidab end Veenuse embusse, punastab too varsti." Et Päike (=kuld) tõuseb idast, siis Idamaa
rändaja all mõistetakse alkeemikut, Marss = raud, Veenus = vask, pisarad = lahus, punastab = kattub
vasekihiga. Seega nüüdisaegses sõnastuses: "Kui läikiv raud asetada vasesoola lahusesse, siis muutub
ta punaseks."