...............................................................4 2.2 Variatsioonide ja mõju tugevuse leidmine..........................................6 3. Regressioonanalüüs................................................................................... 8 Sissejuhatus Käesolev praktikumi arvutustöö on koostatud metsaselektsiooni õppeaineaine raames. Töö eesmärgiks on variatsioon-statistilise, dispersioon- ja regressioonanalüüsi teostamine kolme mõõdetud katseala põhjal (katseala algandmed on saadud juhendajalt ning toodud Lisas 1). Igal proovitükil on mõõdetud 50 taime kõrgus (cm) ja võra diameeter kahes suunas (cm). Arvutustes on kasutatud kahe diameetri põhjal arvutatud aritmeetilist keskmist võra diameetrit (cm). Lisaks statistilistele näitajatele on arvutatud ka puude tüvemassid ja katseala puitmassi mahud. 1. Variatsioon-statistiline analüüs Iga proovitüki mõlemale elemendile (kõrgusele ja võra keskmisele diameetrile) on
Paljud Eestis olevad metsanduslikud püsikatsealad asuvad Järvselja õppe ja katsemetskonna territooriumil. Neid on rajatud alates õppemetskonna loomisest 1921. aastal, algselt Tartu Ülikooli, hiljem Eesti Põllumajanduse Akadeemia ja Eesti Põllumajandusülikooli teadlaste poolt.Kuna nii mõnegi metsandusliku katse alustamise ja katsetulemuste selgumise vahele jääb mitmekümneid aastaid, jääb paljudel püsikatsealade rajajatel oma töö vili nägemata ja tekib oht, et katseala võidakse unustada ja nad kaotavad lõplikult oma teadusliku ja praktilise väärtuse. Nimetatud ohu vähendamiseks koostati Järvselja õppe ja katsemetskonda rajatud ja 2000. aasta seisuga kasutuses olevate püsiproovitükkide üldandmed. Andmebaasis on esitatud nii katseala rajaja kui ka andmete valdaja nimi. Ära on märgitud püsikatsealadega seotud publikatsioonid. Huvitavat lugemit
o konsistents- 2 o lõhn- 2 o maitse- 4 44. Skaalad, mida kasutatakse piimatoodete hindamisel- nt juustu hindamisel Juuste hinnatakse 5-pallilise skaalaga. o väga halb (tugevad vead); o halb (märgatavad vead); o rahuldav (nõrgad vead); o hea; o väga hea. 45. Katsekabiinide kasutamise eesmärk, kabiinidele esitatud nõudmised Miinimumnõuetena peab ruumide kompleksi kindlasti kuuluma katseala, kus saab töötada individuaalsetes kabiinides ja gruppides ning proovide ette- valmistusala. Katseruum peab olema assessorile kergesti ligipääsetav ja ei tohi paikneda ettevõttes käidaval kohal, et vältida müra ja tähelepanu kõrvalejuhtimist. Assessorilt nõutakse iseseisvaid otsuseid. Selleks, et piirata tähelepanu hajumist ja vältida suhtlemist teiste assessoritega, võib nad paigutada individuaalsetesse katsekabiinidesse või vaheseintega eraldatud laudade taha.
Näide 5.6. Erinevate väetiste mõju selgitamiseks männipoogendite kasvule korraldati Mõisaküla seemlas katse, kus ühe ja sama klooni poogendeid väetati lämmastikväetisega (N), fosfo väetisega (NPK). Kontrollala ei väetatud. Kolmandal aastal peale väetamist mõõdeti iga katseala po valitud (ladvakasvu) okka pikkused millimeetrites. N 60 63 64 65 58 60 P 51 49 52 48 54 52 NPK 56 56 55 56 56 53 Kontroll 61 54 56 58 55 63 Kas saab tõestada, et erinevate väetamise variantide puhul on poogendite keskmised o
Herbert Raap'i mälestusmärk lossipargis Sangaste lossipark. Ilus ja ühtlasi romantiline koht nt, pulmade korraldamiseks Teine park- metsapark- on avar looduslik ilupuistu tiikide taga kõrguval ligi 2 km. pikkusel ja 0,5 km. laiusel põhja- lõunasuunalisel vallseljakul. Metsapargi kujundamist alustati 1880.a , täiendati hiljem pidevalt, kusjuures jälgiti vabakujunduslikku stiili. Metsapark ei ole ilupuistu ainult kitsamas mõttes, vaid omapärane ja suur rakendusliku tähtsusega katseala võõrpuuliikide aklimatisatsiooni ja naturalisatsiooni võimaluste selgitamisel. Metsapark katab rohkem kui kilomeetri pikkuselt lossitaguse oru vastaskallast, asetsedes väga vahelduva reljeefiga maastikul ( orud, künkad, nende nõlvad, perved) . F. Berg armastas rajada ja populariseerida tammikuid. Sangaste ümbruses on mitmeid krahvi poolt kasvatatud istikutega rajatud tammikuid, mille ridade vahele on istutatud Bergi üht lemmikkultuuri- ebatsuugat.
Kraavkuivenduse suhteline odavus ja madal kuivendusintensiivsus on kooskõlas metsamaa ekstensiivsema kasutusega võrreldes põllumajandusmaaga. Drenaazi ehitamine metsamaale pole vastuvõetav mitte ainult majanduslikult, vaid ka tehniliselt. Arvestada tuleb torustiku ummistumise ohtu puujuurtega. Mingil määral on metsa drenaazi siiski ehitatud. Näiteks1980. aastate algul rajati Väätsa metskonna rabamännikusse mõne ha suurune drenaazkuivenduse katseala. Järeldusi sellest katsest saab teha tulevikus. KUIVENDUSVÕRGU JA KUIVENDUSSÜSTEEMI MÕISTED JA KOOSSEIS. Kuivendusvõrgu all mõistetakse teatud territooriumil kuivendamise otstarbel reguleeritud looduslike ja kaevatud tehisveejuhtmete kogumit koos neil asuvate ehitistega. Maa-ala, mida kuivendusvõrk hõlmab, nimetatakse kuivendusobjektiks. Selleks võib olla veejuhtme valgala, majandi, metskonna jne territoorium või mingi väiksem maatükk. Kuivendusvõrgu koosseisus
2 näide: Keskkonnagradient mõjutab liikide jaotust ruumis. Uuriti konkurentsi mõju 5 liigile piki absoluutkõrguse gradienti Alpides. Mida kõrgemale minna, seda suurem on stress. Uuritavate liikide ümbert eemaldati naabrid 15-20 cm raadiuses. Märklaudliigid reageerisid kas positiivselt või negatiivselt. Reaktsiooni suund sõltus sellest, kas katse toimus kõrgemal või madalamal liigi jaotumuse maksimumist. Juhul, kui katseala oli kõrgemal, kui liigi jaotumuse maksimum, mõjus naabrite eemaldamine negatiivselt. Juhul, kui katseala oli madalamal, kui liigi jaotumuse maksimum, mõjus naabrite eemaldamine positiivselt. Kõrgemal kasvavate liikide esinemist madalamatel kõrgustel piirab konkurents. Madalamal esinevate liikide kasvamiseks kõrgemal on vajalik teiste taimeliikide `tugi' (fastsilitatsioon e. soodustamine). Liikide ruumiline paiknemine mõjutab konkurentsi: näide nelja liigiga, kus neid
maastiku looduskaitselised väärtused ja nende hindamine. Looduskaitselised väärtuskriteeriumid. 1.Metsakooslused: haruldaste liikide olemasolu, kahaneva alaga jäänukid, huvipakkuva arengustaadiumiga, omapärane struktuur, kasvavad ebaharilikul kasvukohal, etalonalad, produktiivsed puistud (plusspuistud), kõrvalsaadused (marjad), olulised elupaigad, esteetiline ja rekreatiivne väärtus, olulisused maastikukaitse vaatekohast, teaduslik katseala, kultuurilooline väärtus 2.Ökosüsteemid: looduslikkus, mitmekesisus, esinduslikkus, haruldaste liikide olemasolu, endeemid, mahukas, piisav leviala, kultuurilooliselt väärtustatud 3.Maastikud: haruldus, kordumatus, esinduslikkus, looduslikkus, esteetilisus, kultuuriloolisus Loodus- ja keskkonnakaitse ajalugu. Looduskaitse arenguetapid: Looduskaitse eelduste e. sugemete kujunemise aeg. Looduskaitse kui ühiskondlike meetmete süsteemi kujunemine (ühiskondlikud
Looduskaitseväärtus: metsakooslused 1. haruldaste liikide olemasolu 2. kahaneva alaga jäänukid 3. huvipakkuva arengustaadiumiga 4. omapärane struktuur 5. kasvavad ebaharilikul kasvukohal 6. etalonalad 7. produktiivsed puistud (plusspuistud) 8. kõrvalsaadused (marjad) 9. olulised elupaigad 10.esteetiline ja rekreatiivne väärtus 11.olulisused maastikukaitse vaatekohast 12.teaduslik katseala 13. kultuurilooline väärtus Looduskaitseväärtus: ökosüsteemid 1. looduslikkus 2.mitmekesisus 3.esinduslikkus 4.haruldaste liikide olemasolu 5.endeemid 6.mahukas, piisav leviala 7. kultuurilooliselt väärtustatud Looduskaitseväärtus: maastikud 1.Haruldus 2.Kordumatus 3.Esinduslikkus 4.Looduslikkus 5.Esteetilisus 6. Kultuuriloolisus Loodus- ja keskkonnakaitse ajalugu: Looduskaitse arenguetapid –
Metsakooslused: 1. haruldaste liikide olemasolu 8. kõrvalsaadused (marjad) 2. kahaneva alaga jäänukid 9. olulised elupaigad 3. huvipakkuva arengustaadiumiga 10. esteetiline ja rekreatiivne väärtus 4. omapärane struktuur 11. olulisused maastikukaitse 5. kasvavad ebaharilikul kasvukohal vaatekohast 6. etalonalad 12. teaduslik katseala 7. produktiivsed puistud (plusspuistud) 13. kultuurilooline väärtus. Ökosüsteemid: 1. looduslikkus 5. endeemid 2. mitmekesisus 6. mahukas, piisav leviala 3. esinduslikkus 7. kultuurilooliselt väärtustatud 4. haruldaste liikide olemasolu Maastikud: 1. Haruldus 4. Looduslikkus 2. Kordumatus 5. Esteetilisus 3
Metsakooslused: 1. haruldaste liikide olemasolu 8. kõrvalsaadused (marjad) 2. kahaneva alaga jäänukid 9. olulised elupaigad 3. huvipakkuva arengustaadiumiga 10. esteetiline ja rekreatiivne väärtus 4. omapärane struktuur 11. olulisused maastikukaitse 5. kasvavad ebaharilikul kasvukohal vaatekohast 6. etalonalad 12. teaduslik katseala 7. produktiivsed puistud (plusspuistud) 13. kultuurilooline väärtus. Ökosüsteemid: 1. looduslikkus 5. endeemid 2. mitmekesisus 6. mahukas, piisav leviala 3. esinduslikkus 7. kultuurilooliselt väärtustatud 4. haruldaste liikide olemasolu Maastikud: 1. Haruldus 4. Looduslikkus 2. Kordumatus 5. Esteetilisus 3
suhteliselt väike. Kraavkuivenduse suhteline odavus ja madal kuivendusintensiivsus on kooskõlas metsamaa ekstensiivsema kasutusega võrreldes põllumajandusmaaga. Drenaazi ehitamine metsamaale pole vastuvõetav mitte ainult majanduslikult, vaid ka tehniliselt. Arvestada tuleb torustiku ummistumise ohtu puujuurtega. Mingil määral on metsa drenaazi siiski ehitatud. Näiteks 1980. aastate algul rajati Väätsa metskonna rabamännikusse mõne ha suurune drenaazkuivenduse katseala. Järeldusi sellest katsest saab teha tulevikus. 6.2.4. Kuivendusvõrgu ja kuivendussüsteemi mõisted ja koosseis Kuivendusvõrgu all mõistetakse teatud territooriumil kuivendamise otstarbel reguleeritud looduslike ja kaevatud tehisveejuhtmete kogumit koos neil asuvate ehitistega. Maa-ala, mida kuivendusvõrk hõlmab, nimetatakse kuivendusobjektiks. Selleks võib olla veejuhtme valgala, majandi, metskonna jne territoorium või mingi väiksem maatükk. Kuivendusvõrgu koosseisus
6. etalonalad Looduskaitseväärtus: maastikud 7. produktiivsed puistud (plusspuistud) 1. haruldus 8. kõrvalsaadused (marjad) 2. Kordumatus 9. olulised elupaigad 3. Esinduslikkus 10. esteetiline ja rekreatiivne väärtus 4. Looduslikkus 11. olulisused maastikukaitse vaatekohast 5. Esteetilisus 12. teaduslik katseala 6. Kultuuriloolisus 13. kultuurilooline väärtus Keskkonnakaitse korraldus -Keskkonnaprobleemid, väärtused, tõekspidamised, maailmavaade -Keskkonnapoliitika, -strateegia ja - tegevuskava -Institutsioonid -Meetmed Keskkonnakaitse korraldus – olulisemad meetmed Ärahoidvadmeetmed: -Planeerimine, keskkonnamõjude hindamine -keskkonnaaudit, keskkonna juhtimissüsteemid, keskkonnariski hindamised Regulatsioonivahendid:
annaabi.ee 
