Kiired ja spektrid
Seetõttu kaotataksegi tihti kiirgusena
ultraveolettkiirgust, mis paneb ained helendama nähtava valgusega. Aega, mille vältel keha pärast
kiiritamist veel helendab nim hääbumiskestus (ka järelhelendus). Selle alusel jagunevad kõik
luminofoorid kahte liiki 1. Fluorestseeruvad ained- järelhelendust praktiliselt pole. 2.
Fosforestseeruvad- kestev järelhelendus.
Katoodluminestsent- on tingitud mingi aine pommitamisest elektronidega. Nii nt helenduvad telerite
ekraanid tänu katoodluminestsile. Tavaliselt kasutatakse hõbedaga aktiveeritud tsinksulfiidi ja
kaaliumsulfiidi segu, mis elektronidega pommitamise tõttu hakkab kiirgama helesinist valgust.
Kemoluminestsents- keemiliste reaktsioonide tulemusena eralduv energia võib eralduda ka nähtava
valguskiirgusena. Sel puhul jääb keha külmaks, kuivõrd kiirgusest puudub soojusenergia. Nt pehkivad
haavapuu tükid või helendavad jaaniussid.
Wieni nihkeseadus