Varauusaja esitlus
Hugenottide ja katoliiklaste vahel tekkisid
pinged.
1562 algas 30 aastat kestnud kodusõda,
kus lisaks usulistele pingetele toimus ka
dünastiate vaheline võimuvõitlus.
24. augustil 1572 Pariisis tapatalgus,
langes u. 10 000 hugenotti.
Valitsejaks sai hugenottide juht Henry IV,
kes pärast vahetas usku.
1598 sai katoliku usk valitsevaks usuks
Inglismaal.
Usuvaenuste kulminatsioon oli
Kolmekümneaastane sõda (1618-1648).
Ausburgi usurahu oli vähendanud
keisrivõimu Saksamaal.
Edu saatis katoliiklaseid, mis tekitas ärevust
Inglismaal ja Hollandis.
Protestante aitas Rootsi, kellel õnnestus
katoliiklasi lüüa.
Sõda laastas kõige rohkem Saksamaad.
1648. aastal kirjutati alla Vestfaali rahule,
mis kinnitas Ausburgi usurahu põhimõtteid.
annaabi.ee 
