Joonis 2.28. Katkestussignaalide meetod: a) põhiprogrammi katkestamine; b) katkestuste registreerimine ja maskeerimine Protsessori töötsüklis on ette nähtud katkestussignaalide olemasolu kontroll (joonis 2.29). Pärast käsu täitmise lõpetamist kontrollitakse esmalt, kas katkestus on lubatud. Kui jah, siis kontrollitakse trigeri INTT oleku järgi, kas käsu täitmise ajal on saabunud katkestussignaal. Kui ei, siis alustatakse järgmise käsu täitmist ja töö jätkub normaalselt. Kui aga katkestussignaal on saabunud (INTT = 1), siis keelatakse edasine katkestussignaali läbipääs trigeri EI viimisega olekusse 0, millega välditakse mitmekordne reageerimine samale katkestussignaalile. Moodustatakse ja täidetakse spetsiaalne taaskäivituskäsk RESTART, mille toimel jooksva programmi täitmine katkeb ja minnakse üle teisele, katkestavale programmile
andmevahetusoperatsiooni täitmist vaid peale seadmele andmevahetusoperatsiooniks käsu edastamist jätkab tööd teiste protsessidega ning seade kutsub peale andmete kättesaadavaks tegemist ise esile andmevahetuse protsessoriga kasutades riistvaralist katkestust. Protsessor katkestab seejärel käimasoleva rakenduse teostamise, et käivitada katkestuste haldur. Katkestuste haldur teeb kindlaks seadme, kust katkestussignaal tuli, ning loeb seadmest andmed. Otsemälupöörduse puhul saab seade kasutada otseühendust suuremate andmeplokkide mällu kirjutamisel, et vältida protsessori koormamist üksikute andmevahetusoperatsioonidega. Sel juhul saab protsessor delegeerida andmevahetusoperatsiooni DMA kontrollerile, saates DMA moodulile andmevahetusoperatsiooni liigi, seadme aadressi, mäluaadressi kuhu