peamistest (tuletatud), ohupiirkondadest (liit), sõnavaras (liit), täiendusõppes (liit), huvilistele (tuletatud), mõtetes (liht), lennukiga (tuletatud), juuksurisse (tuletatud), sõnadeks (liht), kirjandite (tuletatud) MORFEEMIDE TÜÜBID Morfeemide tüübid: Kliitik on sõnatüve tähendusega seotud väga nõrgalt ning ei muuda sõnavormi leksikaalset tähendust. Kohvermorf on semantiliselt kompleksseid, kuid struktuurililt vormilit jagamatud morfe. Katkendmorf vorm ei ole lineaarne tervik, vaid koosneb elementidest, mis on üksteisest lahus. Jäänukmorf üksused, ei oma kuigi selget leksikaalset ega grammatilist tähendust. Nullmorf on morfeemi puudumine, grammatiline nähtus, mille puhul mingi grammatilise vormi saamiseks ei kasutata morfeemi. Nähtav morf ja peitmorf ....................................................................................................................
kahetasandimall- sobib ainult arvutil kasutamiseks, põhimõtteliselt kõigile loomulikele keeltele sobiv sõnavormide moodustamise ja tuvastamisprotseduur, kus vaheldusjuhtumeid kujutatakse ühelt poolt kui ühte häälikut puudutavaid automaatseid vaheldusi, teiselt poolt rühmitatakse sõnade tüved, tuletusliited ja muutelõpud sobivateks sektoriteks ja määratakse igale elemendile klass, millesse kuuluv osa talle järgneda võib. katkendmorf- sama grammatilist funktsiooni esindava morfi osad ei moodusta lineaarset tervikut, vaid on üksteisest lahus. keele kaheplaanilisus- loomulik keel on kahetasandiline süsteem: hääldustasandil ei oleüksustel iseseisvaid tähendusi, kuid neist saab moodustada lõpmatu hulga tähenduslikke jadasid. Seda omadust nimetataksegi keele kaheplaanilisuseks. keelepädevus e. keele kasutamise võime keeleteadus- seda mõistet on kasutatud igasuguse keelt puudutava uurimustöö kohta.
nii vahelduse kirjeldamisel kui ka algvormide määratlemisel. NULLMORF- kui mingi morfeemivariant üldse ei realiseeru. Nullmorf on alati mingi morfeemi variant, mitte iseseisev keeleüksus. NULLMORFEEM- pole olemas....morfoloogiline kategooria, millel mitte kuangi ei ole mingit nähtavat märki. KOHVERMORF- läheb vaja, kui ühte elementi on sulandunud mitu funktsiooni ja neid väljendavaid segmente on võimatu üksteisest eraldada. KATKENDMORF- morf, mille sama grammatilist funktsiooni esindavad osad ei moodusta lineaarset tervikut. JÄÄNUKMORF- morfeemina tunduv, ent morfoloogilisest süsteemist väljapoole jäänud element. 17. Muutmine, tavalisemad morfoloogilised muutekategooriad noomenitel ja verbidel (arv, definiitsus/indefiniitsus, käändevormid, aeg, aspekt, tegevuslaad, isik, kõneviis, verbi käändelised vormid, tegevusobjekti määratus/määramatus)