Mato grosso
kliima on muutunud alles pärast seda, kui muld on tekkeprotsessi läbinud. Antud mullatüübi
tekkimiseks on vaja läinud ka keemiliselt porsuvat baasmaterjali. Porsumisel eraldunud raud
muudab mulla värvi punakaks. Taimedest pärinevat mulla koostisosa on vähe.
Ultisols muldade peamiseks iseloomujooneks on suur kationide sisaldus ja tekkimine
eeldab langevate lehtedega piirkonna olemasolu, ehk siis metavööndi olemasolu. Langevad
lehed suurendavadki mulla kationisisaldust. Mato Grosso platoo piirkonnale on ultisols
muldade näol omane poorne muld, mis laseb vihmaperioodil veega täituda eelisjärjekorras
sügavamad põhjaveehorisondid.
6
Taimkate ja loomastik
Mato Grosso kuulub üldistatud loodusvööndite kaardi põhjal savanni (puisrohtla) ja
hõrendiku ning osaliselt ka aasta-ajati niiske metsa vööndisse (Maailma atlas, 2000). Juba
annaabi.ee 
