Varakeskaeg
6. sajandil hakkasid Balkani poolsaarele
tungima slaavlased, kes said varsti ka bütsantslaste alalisteks vaenlasteks. 6. sajndil tekitasid
probleeme ka langobardid. 7. sajandil lisandusid vaenlaste hulka araablased ja taas ka pärslased.
11. sajandist tulid juurde ka türklased, kellele kuulub ka Konstantinoopoli vallutamise au 1453.
aastal.
1054 leidis aset ka kirikulõhe. Ristiusu kirik jagunes õigeusu kirikuks, mille juht patriarh oli
Konstantinoopolis, ja rooma-kataolikukirikuks paavstiga eesotsas Roomas.
Hagiograafiad – pühakute elulood, mis võtsid Bütsantsis suure populaarsuse, on oma
olustikuliste detailide poolest ka väärtusilkud ajalooallikad.
9. sajandil koostasid kreeka misjonärid Kyrillos ja Methodios slaavi tähestiku.
Bütsants aastal 500
FRANGI RIIGI KUJUNEMINE
Riigi tekke aeg 5. sajandi II pool, 6. sajandi I pool. 481-511 oli kuningaks Frangi riigi rajaja
Chlodovech. 486 vallutatakse suurem osa Galliast. 496 võtab Chlodovech vastu ristiusu
annaabi.ee 
