Turvas
turvas läheb valdavalt kütteks.
Kaevandamine
19. sajandi keskel võeti arvele rohkem kui
300 käsitsi kaevandatud turbaauku. Need
asusid põhiliselt mõisamaadel.
Alates 1860. a kasutati Sindi
kalevivabrikus masinatega lõigatud
turvast. Üsna pea alustasid tööd veel
Karula, Luunja, Sõmerpalu, Painurme
turbavabrikud.
20. sajandi algul suurenes turba
kasutamine kütusena ka elektri tootmisel.
Eestis toodetud kasvuturbast läheb 90%
ekspordiks – põhiliselt ostavad seda
Lääne-Euroopa aiandusfirmad.
Viimase 80 aasta jooksul on Eestis
kaevandatud ühtekokku ligikaudu 70–75
miljonit tonni turvast.
2009. aastal toodeti 842 300 tonni
turvast, sealhulgas 380 400 tonni
vähelagunenud turvast ja 461 900 tonni
hästilagunenud turvast
Kui turba kaevandamine Eestis jääb
praegusele tasemele, siis jätkub
tööstuslikuks tootmiseks eraldatud