Biokütuste kasutamise potentsiaal Eestis
[3]
Kolmanda põlvkonna biokütused:
Tooraineks vetikad
Biodiislikütus
Bioetanool jt [3]
6
Maaressurss
Ligi poole Eesti pindalast moodustavad metsad ja veerandi põllumajandusmaa.
Allikas: Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskus
Kuna enamus energiakultuure konkureerib kasvukohtades toidu- ja söödakultuuridega,
tuleb kasvatamispotentsiaali hindamisel kindlasti arvestada prognoositavate
kasvupindadega nende kultuuride osas. Kuna toidu- ja söödakultuuride poolt kasutatava
põllumajandusmaa vähenemist lähiaastakümnetel ei ole ette näha, võiks prognoosida
energiakultuuride kasvatamist Eestis ülejäänud ligikaudu 300 - 400 tuhandel hektaril
põllumajandusmaal. Kui energiakultuuri kasvatamine ei osutu kasumlikuks (koos
toetustega), siis see potentsiaal ei realiseeru. [4]
Biomassi tootmine energiaks sellel maal oleneb biomassi turustamisel pakutavast