Haavapuidu omadused
oli tüvel haavataeliku viljakehi.
Suurenenud nõudluse tõttu haavapuidu järele, peamiselt tikutööstuse tarbeks, alustati
ristamiskatseid kiirekasvuliste hübriidide saamiseks. Esimesed hariliku haava ja ameerika haava
kiirekasvulised ristandid saadi Saksamaal 1920. aastatel, hiljem ka Rootsis ja Soomes. Aastatel
1950–1960 rajati Soomes sadu väikesepinnalisi hübriidhaava kultuure. 1990. aastatel hakati
paremate tüve- ja kasvuomadustega haabasid hulgaliselt paljundama koekultuuride ehk
mikropaljunduse meetodil.
Soomest toodud potitaimedega rajati 1999. aasta kevadel esimesed hübriidhaava kultuurid Eestis.
Et tulevikus vajadus haavapuidu järele suureneb, on meil välja töötatud ka omamaise triploidse
haava paljundamise meetodid. Juba on saadud esimesed taimed haavakultuuride tarvis. Nüüd on
ees suur töö: võrrelda rajatud tootmiskultuuride kasvu. Veelgi olulisem on uurida hübriidhaava ja
annaabi.ee 
