ÕHUSAASTE MÕJU UURIMINE PUUDE KASVULE KIRDE EESTI RABADES
Seda on näidanud ka senised uuringud, et pärast
üsna stabiilset juurdekasvu aastatel 1930-1960 on aastane juurdekasv põlevkivi mõjualas
suurenenud umbes kaks korda. Dramaatilist mõju lendtuha sadestumisest kogu raba
taimekooslusele (nagu näiteks paljude rabale mitte iseloomulike liikide invasioon, puude
kiire kasv, raba maastiku ja mändide välimuse muutumine) on mainitud juba 1970 aastal,
Kirde-Eestis (Kaasik et al 2008: 76). Elektrijaamade ümbruses olevate rabade puistu on
peale kasvukiirendust tihenenud lausa metsaks, puhaste rabade männik on säilitanud enam-
vähem endisaegse tihedusega (Kaasik, Ploompuu 2005). Kiire kasv kestis umbes kaks
aastakümmet 1970-1990, kui põlevkivi tarbimine (vaata Joonis 4) ja sellest tulenev
keskkonnamõju oli suurim (Kaasik et al 2008: 75).
32000
29000
26000
23000
tuh./t
20000
17000
14000
11000
8000
5000