Kuidas on kultuur mind mõjutanud
omavahel suguluses, näiteks nõod. Minul isklikult ei tuleks pähegi mõte, et ma võiksin
oma onu- või tädipojaga abielluda, see oleks ju täiesti verepilastuslik. Ma ei tea keda või
mida ma pean tänama, et ma pole kasvanud sellises kultuuripiirkonnas, kus vanematel on
täielik õigus otsustada minu elu üle: kellega ma pean abielluma, kus pean elama ja kui
palju lapsi peaks mul olema.
Rääkides veel kasvatuskultuurist, naljakas on mõelda, kuivõrd tänapäeva
kasvatusmeetodid erinevad varasemast ajast. Kui vanasti oli vanematele põhimõtteks
"laps räägib siis, kui kana pissib", siis nüüdisajal on noorusel juba palju rohkem
sõnaõigust. Õigemini maksab lapse sõna teinekord isegi rohkem, kui täiskasvanu oma.
Ka mina tunnen omal nahal selgelt, et vanemad ja üldse vanem generatsioon arvestab mu
arvamusega võrdelmisi palju. Tuleneb see siis tõesti sellest, et ümbritsev keskkond on
annaabi.ee 
