Kasvatus- kunst või teadus?
aitavavad üksteist, vahetavad infot ja kontrollivad üksteise töö tulemusi. Sellisel koostööl on
õpilastele kasvatuslikud mõjud, kus nad õpivad üksteisega arvestama ja tajuma vastutustunnet
oma rühma ja kogu klassi ees. Rühmatöö on üks õppetegevuse vormidest, millel on oma
teaduslik külg, kuid samas töö läbiviimine võib olla vägagi kunstipärane.
Õppetöö peaks toimuma õpetaja juhtimise ja õpilase tegevuse ühtsuses. Eesmärgipäraseks
muudab arengu kasvatus, kasvatjapoolne juhtimine. (Liimets, 1998) Tahes tahtmata ei ole
õppimist ilma kasvatuseta ja kasvatust ilma õppimiseta. Seetõttu ei saa me rääkida õpetajast
kui ainult teadmiste andjast, vaid ta on ka kasvataja. Laps veedab suurema osa oma päevast
kooli seinte vahel ning õpetaja, eriti esimene õpetaja on õpilasele teatud mõttes ideoloog,
kelle ütluseid ja arvamusi võetakse ,,puhta kullana". Sel ajal on laps väga vastuvõtlik, kuna
tema vaimne külg on alles oma varases kujunemisjärgus