organismide pooldajate ja vastaste vahel. Nn. roheline ideoloogia on GMO-de tootmise ja kasutamise vastu, sest nende kasvatamisega hävitatakse bioloogilist mitmekesisust. GMO- põllud on nii geneetilise kui ka liigilise mitmekesisuse seisukohalt maailma kõige vaesemad agroökosüsteemid. GMO-de keskkonnariskid on seotud ökoloogilise tasakaalu ning elurikkuse võimaliku muutmisega ning selliste muutuste võimaliku pöördumatu iseloomuga. Samas GMO-de pooldajad on seisukohal, et selline kasvatamisviis aitaks arengumaades, kus on suureks probleemiks näljahäda, tõhusamalt rahvast toita. Pealtnäha pole GM- taime võimalik tavalisest taimest millegi poolest eristada. Küsimusi tekitab hoopis see, kas eristamine on vajalik. Riigid, kes GMO-sid kasvatavad, väidavad, et mingisuguseid ohte ega negatiivseid mõjusid ei ole. GM-taimede kasvatamise mõju mullaelustikule ja taimedega seotud putukatele on palju uuritud ning enamasti ei ole
Mina ja raha "Kellel raha, sellel võimus". Raha tähtsus on ajapikku kasvanud, kuid oskus seda õigesti kasutada on jäänud tagaplaanile. Raha loob, kui see on õigeis kätes ning raha hävitab, kui see on valedes taskutes. Vanemate kohustus on õpetada lapsi rahaga õigesti umber käima. Meie peres on rahaga seoses kindlad reeglid. Raha me kergelt kätte ei saa, mis on minu arust väga õige kasvatamisviis vanemate poolt. Meil on kõigil kodused ülesanded, kui nendega hakkama ei saa, jääb ka taskuraha saamata. See valmistab meid ette tulevikuks, kus raha ei saa kätte ilma vaevata. Usun, et kõigil on olnud kogemus või vähemalt tahtmine tunda neid lapsepõlverõõmusid, kus said vanematelt natuke raha ja jooksid rõõmujoovastuses lähimasse poodi jäätist või kommi ostma. Nii on ka olnud minul. Väiksemas eas kipubki raha kiiremini kaduma. Kõik need