Keskväärtus on 5 x F(x) 12 0,75803635 -12 0,04456546 0,71347089 viskel on vastavalt 0,6 ja 0,7. Leida tõenäosus, et mõlemal on võrdne arv tabamusi. b teel, on 0,02. Kui suur on tõenäosus, et lattu jõuab mitte rohkem kui 4 riknenud toodet? , on 0,02. Kui suur on tõenäosus, et lattu jõuab mitte rohkem kui 3 riknenud toodet? ui ühe puu kasvamaminemise tõenäosus on 0,7? e puu kasvamaminemise tõenäosus on 0,7? aotusele. Keskväärtus on 5 meetrit ja standardhälve 10 meetrit. Leida tõenäosus, et mõõdetud kauguse väärtus eri sele. Keskväärtus on 5 meetrit ja standardhälve 10 meetrit. Leida tõenäosus, et mõõdetud kauguse väärtus erineb t etud kauguse väärtus erineb tõelisest väärtusest mitte rohkem kui 13 meetrit. auguse väärtus erineb tõelisest väärtusest mitte rohkem kui 12 meetrit.
000729 0.000002986 1 0.036864 1 0.010206 0.000376234 2 0.13824 2 0.059535 0.0082301184 3 0.27648 3 0.18522 0.0512096256 4 0.31104 4 0.324135 0.1008189504 5 0.186624 5 0.302526 0.0564586122 6 0.046656 6 0.117649 0.0054890317 P(A)= 0.2226 ühe puu kasvamaminemise tõenäosus on 0,7? (Arvutada 4 kohta peale koma.) usele. Keskväärtus on 5 meetrit ja standardhälve 10 meetrit. e rohkem kui 15 meetrit. eel, on 0,02. Kui suur on tõenäosus, et lattu jõuab mitte rohkem kui 6 riknenud toodet? (Arvutada 4 kohta peale el on vastavalt 0,6 ja 0,7. Leida tõenäosus, et mõlemal on võrdne arv tabamusi. (Arvutada 4 kohta peale koma.) (Arvutada 4 kohta peale koma.) da 4 kohta peale koma.)
2 0,0023
3 0,0076
4 0,0189
5 0,0378
6 0,0631
P(A)= 0,1301
ül.4
Kui suur on tõenäosus, et sajast puust läheb kasvama 60 kuni 75, kui ühe puu kasvamaminemise tõenäosus on 0,7?
n= 100 Laplace´i teoreem, normaaljaotus
p= 0,7 a= 70 q= 0,3
sigma= 4,58
P(60
n 100 p 0.7 a 70 sigma 4.582576 x1 61 0.0247673 x2 75 0.8623832 pa 0.8376 ühe puu kasvamaminemise tõenäosus on 0,7? (Arvutada 4 kohta peale koma.) ühe puu kasvamaminemise tõenäosus on 0,7? (Arvutada 4 kohta peale koma.) Kahe objekti vahelise kauguse mõõtmisel tekkiv mõõtmisviga allub normaaljaotusele. Keskväärtus on . Leida tõenäosus, et mõõdetud kauguse väärtus erineb tõelisest väärtusest mitte rohkem kui 12 mee standardhälve 10 keskväärtus 5 abs väärtus 12 kuni -12 x2 12 0.758036
Tõenäosus, et sündmus toimub m korda on: Pm ,n = C nm p m (1 - p ) n-m Sündmuse tõenäoseim toimumiste arv m0: (n + 1) p - 1 m0 (n + 1) p Väga paljudes protsessides rakendatav valem aga probleem, et suurte m ja n korral arvutada kas tülikas või pole üldse võimalik (proovige taskuarvutil leida 100!). Kui n on kombinatsioonide arvutamiseks väga suur on hiljem näidatud viisid, kuidas taandada teistele valemitele (jaotustele). Ülesanne: Kuuseistiku kasvamaminemise tõenäosus on 0.8. Kui suur on tõenäosus, et 10 -st istikust läheb kasvama a) 10 puud b) 8 c) 5 d) vähemalt 2 puud. 7 Diskreetne juhuslik suurus (DJS) Def: juhuslikuks suuruseks nimetame suurust, mis katse tulemusel omandab ühe oma võimalikest väärtustest (varem mitte teadaolev). Def: JS nimetame diskreetseks juhuslikuks suuruseks, kui tema väärtuste hulk on lõplik või loenduv. Juhuslikku suurust iseloomustab tema väärtuste hulk ja iga väärtuse tõenäosus.
annaabi.ee 
