James Krüss, „Timm Thaler ehk müüdud naer“ kokkuvõte
Ta ema suri, kui poiss oli ainult 3 aastane. Hiljem
suri ka isa. Võõrasema ja kasuvend teda väga ei armastanud ja nad olid vaesed. Timmi
naer oli kõlisev ja lõppes väikse luksatusega. Õpetajad olid tema vastu leebemad naeru
pärast. Poisile anti andeks väiksemad patud. Võõrasema pideva näägutamise pärast
naeris Timm aina harvemini. Ta muutus üsna uhkeks. See oli tema kaitse võõrasema
etteheidetest. Timm unistas tihti rikkusest, et saaks raha anda kasuvennale ja
võõrasemale. ,,Kui mul oleks palju raha, siis üüriksin suure korteri, kus mul oleks oma tuba,
ja Ervin saaks minult iga päev taskuraha, ja mutt võiks endale osta, mida soovib." (lk 18)
Timm tahtis, et teda armastataks kodus ning seepärast nõustus ta ära andma oma naeru.
Müüdes oma naeru, sai Timm palju raha ning võõrasema sai õnnelikuks ja ei
näägutanud nii palju kui varem, kuid nõudis kogu aeg rohkem raha. Seepäarast pidi Timm
pidevalt kihla vedama