Katalüsaator
aeglustuda kui ka katkeda.
Kujunemine
Termin tuleneb kreekakeelsest sõnast ,
katálysis ladinakeelse lõpuga.
1835. aastal võttis rootsi keemik
Jöns Jakob Berzelius kasutusele termini
katalüsaator. Nimelt uuris ta keemilisi aineid ning
ka katalüütilisi protsesse ja aineid, mis osalesid
katalüüsis muutumatul kujul ta nimetas need
ained katalüsaatoriteks.
1895. aastal õnnestus Wilhelm Ostwaldil
defineerida ka tänapäeval kasututav
katalüsaatorite mõiste. Oma töö eest katalüüsi,
keemilise tasakaalu ja reaktsioonikineetika vallas
pälvis ta aastal 1909 Nobeli keemiaauhinna
Enamasti peetakse katalüsaatori all
silmas reaktsiooni kiirendavat ainet,
kuid leidub ka katalüsaatoreid, mille
toime on vastupidine reaktsiooni
aeglustav. Neid nimetatakse
inhibiitoriteks.
Katalüsaator on homogeenne, kui ta on
lähteainetega samas faasis (näiteks Br-