SAARE GOLFIVÄLJAKUTE PIIRKONNA LOODUSKESKKOND
kehva ja happelise mullaga. Hõberemmelgas eelistab viljakamat pinnast ja
edeneb paremini lubjarikkamal mullal, kuid kasvab sageli ka heal savimullal.
Liiga soist pinnast ei talu ka vitspaju. Seisvas või nõrgalt liikuvas vees ja
happelisel mullal suudab kasvada tuhkur paju. Kõige suurema ökoloogilise
amplituudiga arvatakse meie pajudest olevat hundipaju, mis kasvab nii liival kui
ka turbal.
Paju on mitmeotstarbeline kasutustaim (ravim-, värvi- ja ilutaim, energiavõsa
jne). Inimesed on paju tarvitanud väga pikka aega, millal ja kus aga sai alguse
pajude kultiveerimine, pole käesoleval ajal selge. Inimese poolt rajatud
pajustikku nimetatakse pajuistanduseks (lad k salictum). Eestis rajati esimene
pajuistandus 1993. Aastal
Ravimtaimena tunti paju juba antiikajal. Palaviku alandamiseks hakati pajukoort
tarvitama 19. sajandi alguses. 1838. aastal eraldas Rafael Piria sellest