Perioodid: Kiviaeg, pronksiaeg, rauaaeg ja viikingiaeg Kiviaeg jaguneb kolmeks: vanem, keskmine ja noorem kiviaeg. Vanem kiviaeg ehk paleoliitikumi (12000-9000 a. ekr.) ajal hakkasid vlja kujunema inimesed, lppes Phja-Euroopas viimase jajaga. Keskmise kiviaja ehk mesoliitikumi (9000-5000 a. ekr.) ajal tekkis kunda kultuur. Noorema kiviaja ehk neoliitikumi (5000-1800 a. ekr.) ajal hakati surnuid asulatesse matma, tekkis religioon, tegeldi kttimise, koriluse ja kalapgiga ning savinude kasutuselevtt. Pronksiaeg jaguneb kaheks: vanem ning noorem pronksiaeg. Vanema pronksiajal (1800-1100 a. ekr.) tekkisid asulatbid: avaasulad ja kindlustatud asulad. Nooremal pronksiajal (1100-500 a. ekr.) muutusid matmiskombed, hakati tegema kivikirstkalmeid ja laevkalmeid. Rauaaeg jaguneb kolmeks: vanem, keskmine ning noorem rauaaeg. Vanem rauaaeg ehk eelroomaraua (500-50 a. ekr.) ajal hakati tegema rauast triistu. Roomarauaaja (50a. ekr. - 450a. pkr.) ajal tekkisid tarandkalmed.
proletariaadi diktatuuri kehtestamise abil ja mille eesmrgiks on klasside ja eraomandita hiskond. konservatismi phjustas maailma vgivaldse purustamise ja hvitamise levik. liberalismi phjustas soov kaitsta revolutsiooniaastate jooksul kttevidetud vabadusi ning vajadus phjendada majanduslikult eduka kodanluse pdlusi. sotsialismi phjustas hiskonnas avaldunud ebavrdsus. tstuslik pre-manufaktuuride asendumine masintootmise ja vabrikutega.uute masinate kasutuselevtt on philiseks tunnuseks.sai alguse inglismaalt 1750. 18 sajand hakkasid manufaktuurid asenduma vabrikutega. 19 sajand judis tstuslik pre ameerikasse. 18 sajand leiutati ketrus ja kudrutamismasin. phjaliku muutused toimusid algul se ja tekstiilitstuses.(kige thtsamad majandusharud). 18 sajand veti tehastes kasutusele aurumasin. 1765 konstrueeris james watt aurumasina. 1807 tegi hudsoni jel esimese sidu aurik(robert fulton lbis 240 km 32 tunniga). 1814 katsetati george stephensoni vedurit
Kusjuures thtis on nende tbi, vimsuse, asukoha ja automatiseerimise tase. Suurt thtsust omab kadude vhendamisel koormuste tasakaalustamine. Kadude vhendamine kaudselt toimub ka elektrivarustuse kvaliteedi tstmise teel. Kadude vhendamine on seotud kulutuste suurenemisega. Seega phiksimuseks on optimaalsete nitajate leidmine. Teiseks probleemiks on elektrienergia nutud parameeetrite tagamine, mis tugineb pooljuhtide ha laialdasemast kasutamisest, niteks UPS. ha laieneb mikroelektroonika kasutuselevtt elektrivarustuse abiahelates: * mikroprotsessoritel phinev kaitsessteem * kikide protsesside automatiseerimine Ptakse tagada suuremat elektri-, tule-, plahvatuskindlust, juurutada uusi insener- ja tehnilis- konoomilisi meetodeid. 1.3. Elektrivarustuse insenerarvutuste eripra. Seadmete ja materjalide nimivrtuste kataloogiandmete tpsus on tavaliselt 2...5%. Kui vea suurust pole nidatud, vetakse veaks pool viimasest kohast nt. antud 14 koos veaga 14/ 0.5
annaabi.ee 
