Põhjenda muutusi põllumajanduses
Juba nooremal pronksiajal
(umbes 1100-500 eKr) hakkas valitsema üksiktaluline asustus ja kujunes välja põllumaa
eraomandus. See omakorda tekitas majandusliku ebavõrdsuse ja mõni jõukam talu võis
piirkonna üle võimu haarata.
Eelrooma rauaajal (umbes 500 eKr-50 pKr) jätkus üksiktaluline asustus ja süvenes
majanduslik ebavõrdsus. Tähtsamat rolli hakkasid omandama jõukamad talud, millel oli
võim oma ümbruskonna üle. Võeti kasutsuele kindla pindalaga põllud, sest ülikud
maksustasid haritava maa.
Põllumajandus hakkas levima ka sisemaale, kus olid tüsedamad mullad, mis olid
raskemini haritavad. See tõi kaasa asustuse tihenemise ja jõukaid talumehi. Peamine
elatusala oli põlluharimine ja karjakasvatus. Saagist jätkus ära elamiseks ning kuna
toodang oli kasvanud, siis veeti seda isegi välja ja teeniti raha.
Külad tõid kaasa muutused põllusüsteemis. Külamaad polnud ühesuguse