) PÖÖRDUMATU PROTSESS on selline protsess, mis ei saa toimuda esialgsele vastupidises suunas. SOOJUSMASINAKS nim. masinat, mis muudab kütuse siseenergia mehaaniliseks energiaks. Auto-, laeva-, lennukimootor, keskkütteahi on soojusmasinad. SOOJUSMASINA KOOSTISOSAD on: soojendi, töötavkeha ja jahuti. SOOJUSMASINA KASUTEGUR -eeta näitab milline osa kulutatud soojusest Q1 muudeti kasulikuks tööks A. IDEAALSE SOOJUSMASINA töötavaks kehaks on ideaalne gaas. REALSE SOOJUSMASINA kasutegu ei saa olla suurem sama tempe- ratuuriga soojendit ja jahutit omava ideaalse masina kasutegurist.
protsessid sarnased põlemisega, ainult temperatuur on enamasti madalam, millest tuleneb ka ,,leegita põlemine". Pinge elektroodide vahel on tavaliselt umbes 1V. Võrreldes tavalise kütuse põletamist kütuseelemendi kasutamisega soojuselektrijaamas, on kütuseelemendi eeliseks konstruktsiooni lihtsus ja palju suurem kasutegur (kuni 70%). Kuna keemiline energia muutub elektrienergiaks vahetult, ilma soojusenergia ja mehaanilise energia vahenduseta. Tavalise soojuselektrijaama kasutegu on kusjuures 30-40%. See ei saasta keskkonda ning on kergem kui samasuguse võimsusega mõni muu galvaanielement või akumulaator. Kütuseelemendi põhiline puudus on kõrge hind, sest spetsiaalsed elektroodimater- jalid ja katalüsaatorid on kallid. Selle uurimisel on katsetatud kütuseelemente, kus kütuse lagundajaks on bakterid. Juba 1974. aasta paiku ennustati kütuseelementide tehnoloogiale suurt tulevikku, sest tol ajal kasutati neid Maa tehiskaaslastel ja
protsessid sarnased põlemisega, ainult temperatuur on enamasti madalam, millest tuleneb ka „leegita põlemine”. Pinge elektroodide vahel on tavaliselt umbes 1V. Võrreldes tavalise kütuse põletamist kütuseelemendi kasutamisega soojuselektrijaamas, on kütuseelemendi eeliseks konstruktsiooni lihtsus ja palju suurem kasutegur (kuni 70%). Kuna keemiline energia muutub elektrienergiaks vahetult, ilma soojusenergia ja mehaanilise energia vahenduseta. Tavalise soojuselektrijaama kasutegu on kusjuures 30-40%. Kütuseelemendi tööigagi on küllalt pikk, küündides 10 aastani, ja tema mõõtmed väikesed. See ei saasta keskkonda ning on kergem kui samasuguse võimsusega mõni muu galvaanielement või akumulaator. Kütuseelemendi põhiline puudus on kõrge hind, sest spetsiaalsed elektroodimaterjalid ja katalüsaatorid on kallid. Sellesuunaline uurimistöö jätkub väga intensiivselt ja mitmes suunas. Näiteks on katsetatud kütuseelemente, kus kütuse lagundajaks on bakterid
kasutatakse valemit P=UI Kui elektrienergia muundatakse soojusenergiaks takistit omavas süsteemis, kasutatakse valemeid P= või P= Vooluallika võimsus ehk koguvõimsus avaldub valemiga P= I Takisteid sisaldava vooluahela võimsus P= Vooluallika kasutegu Ƞ= Järeldused: Lühise puhul kui R=0 on võimsus maksimaalne ja kasutegur võrdub 0 Kui R on lõpmata suur, on kasutegur 1 ehk 100% Kahjuks ei saa sellisel juhul tarbida mingit energiat Vooluallika võimsus on maksimaalne juhul kui R=r ja ƞ=50% Magnetväli vaakumis. Kuigi on oletusi magnetlaengu olemasolu kohta, pole see arvamus seni kinnitust leidnud.
stöhhiomeetrilistele vahekordadele. Loa teoreetiline õhu hulk [kg/kg], suures plaanis vedelkütuse põletamiseks Vo~14,5kg/kg, Eesti põlevkivi jaoks Vo~7kg/kg. Liigõhutegur = =V/Vo, =1,03-1,3. =koldesse antava tegeliku õhu kogus/kütuse põlemiseks teoreetiliselt vajalik õhukogus. Liigõhuteguri valik sõltub kütuse liigist, põlemise moodusest, kolde konstruktsioonist jne. (gaasilise kütuse korral =1.05-1,15). 42. Katla soojusbilanss, soojuskaod ja kasutegu Katelseadmete soojusbilanss näitab, kuidas jaguneb katelseadmesse sisenev soojus. Soojusbilanss võimaldab selgitada katla soojuskaod. Soojusbilansi alusel määratakse katelseadme brutokasutegur . Katelseadme ekspluatatsioonil koostatakse soojusbilanss katsetulemuste põhjal. Soojusbilanss koostatakse harilikult 1 kg põletatava tahke ja vedelkütuse või 1 m3 küttegaasi kohta. Kütuse mahu või massiühikuga koldesse antavat soojushulka nimetatakse kasutatavaks
annaabi.ee 
