Geoloogia !
meie olulisimaid maardeid.
Ehituskivina on leidnud hindarnist eeskätt Väo, Vasalemma ja Voore
kihistu lubjakivid
Tsemendi tooraineks on lubjakive murtud möödunud sajandi
seitsmekümnendaist aastaist. Lubjakivist tehakse killustikku.
SILURI
Siluri ladestu koosneb peamiselt karbonaatsetest kivimitest -lubjakividest,
dolomiitidest ja merglitest.
Ladestu kogupaksus on suurim Saaremaal Sõrve säärel, ulatudes
Ohesaare puuraugus 436 meetrini.
Pikima kasutamisajalooga on ehituskivi. Veel praegu võib Varbola
maalinna vallis näha samanimelise kihistu lubjakivi
Lubjakivi on kasutatud juba vähemalt 13. sajandist alates. Nii on sellest
kivist ehitatud Paide ja Haapsalu vanad rajatised, sealhulgas Haapsalu
piiskopilinnus, aga ka paljud maaehitised. Tuntuimad paemurrud
asetsevad Tallinnas (Väo), Haapsalu lähedal (Ungru ja Pusku), Märjamaa
ümbruses (Orgita) ning Paides (Mündi).
DEVONI LADESTU
Devoni ladestu on Eesti aluspõhja noorimaks osaks