Wifi võrkude tuvalisus
paremal juhul lihtsalt võõra internetiühenduse loata kasutamine, halvemal juhul aga serveri
ülevõtmine, info vargus või hävitamine.
Vaikimisi on tugijaamade konfiguratsioonid reeglina äärmiselt ebaturvalised. Esiteks on
turvavaba WiFi-võrku lihtsam installeerida ja kasutada. Teiseks võib näiteks krüpteeringu
sisselülitamisel võrgu kiirus langeda. Kolmandaks ei ole tegelikult paljudes WiFi-võrkudes (nt
avalikud tasuta levialad) mitmeid turvaabinõusid nagu kasutajateringi piiramine jms üldse
tarvis. Küll aga on neid vaja kodus või kontori arvutivõrgus.
Turvaabinõuks number üks on traadita arvutivõrgu krüpteerimine. Kui krüpteerimata WiFi-
võrku saab siseneda igaüks, kel teada võrgu SSID (Service Set Identifier), siis krüpteeritud
võrku saab kasutatud vaid vajalikku võtme olemasolul. Traadita võrguühenduse
krüpteerimiseks kasutatakse kahte standardit: WEP (Wired Equivalent Privacy) ja WPA (Wi-
Fi Protected Access)
annaabi.ee 
