kasutajarakendustele ehk kasutajareziim (User Mode). Kasutajarakendused töötavad kasutajareziimis ja OS'irakendused (süsteemi teenused ja seadmete draiverid) töötavad kernelireziimis. Selles reziimis rakendused jagavad ühtset virtuaalset aadressiruumi. Kernelireziim käivitatakse protsessori privilegeeritud käivitusreziimis, mis tagab juurdepääsu kõigile protsessori käskudele ja kogu süsteemimälule. Erinevate tööreziimide rakendamine võimaldab välistada, et vigane kasutajarakendus ohustaks süsteemi kui terviku stabiilsust. 5 Operatsioonisüsteemide erinevad tüübid Operatsioonisüsteemide jaotus töötluse liigi järgi: Pakktöötlus (batch) - selle puhul on tegemist OS'iga, kus mingi ülesande täitmiseks peab olema ettevalmistatud valmis programm, mida siis järjest täidetakse. Kasutaja ei saa sekkuda programmi täitmisse ehk teisisõnu interaktiivsus sellise OS'i puhul puudub. Võimalik on
Draiverid Referaat Tallinn 2013 Draiveri definitsioon Draiver on arvutiprogramm, mis loob võimaluse teistel kõrgtasemeaplikatsioonidel kasutada riistvarakomponentii. Igal riistvarakomponendil arvutis on olemas draiver. Ilma selleta ei saa riistvara töötada. Enamasti on andmevahetus draiveri ja riistvarakomponendi vahel loodud läbi arvutisiini või mingi teise ühenduskanali, mille külge riistvara on ühendatud. Kui kasutajarakendus tahab midagi komponendilt, siis selleks annab ta draiverile käsu ja draiver annab komponendile riistvara spetsiifilise käsu. Kui komponent tahab rakendusele saata andmeid, siis käib ka see läbi draiveri. Iga operatsioonisüsteemi ja riistvarakomponendi jaoks on tehtud eraldi seadmedraiverid. Draiveri otstarve Draiver on tarkvara, mis teeb lihtsamaks programmeerimise olles siis tõlgiks riistvara ja rakenduste või operatsioonisüsteemide vahel, mis seda kasutab.
.....................................................................................................8 Draiveri definitsioon Draiver on arvutiprogramm, mis loob võimaluse teistel kõrgtasemeaplikatsioonidel kasutada riistvarakomponentii. Igal riistvarakomponendil arvutis on olemas draiver. Ilma selleta ei saa riistvara töötada. Enamasti on andmevahetus draiveri ja riistvarakomponendi vahel loodud läbi arvutisiini või mingi teise ühenduskanali, mille külge riistvara on ühendatud. Kui kasutajarakendus tahab midagi komponendilt, siis selleks annab ta draiverile käsu ja draiver annab komponendile riistvara spetsiifilise käsu. Kui komponent tahab rakendusele saata andmeid, siis käib ka see läbi draiveri. Iga operatsioonisüsteemi ja riistvarakomponendi jaoks on tehtud eraldi seadmedraiverid. Draiveri otstarve Draiver on tarkvara, mis teeb lihtsamaks programmeerimise olles siis tõlgiks riistvara ja rakenduste või operatsioonisüsteemide vahel, mis seda kasutab.
kasutajarakendustele ehk kasutajareziim (User Mode). Kasutajarakendused töötavad kasutajareziimis ja OS'irakendused (süsteemi teenused ja seadmete draiverid) töötavad kernelireziimis. Selles reziimis rakendused jagavad ühtset virtuaalset aadressiruumi. Kernelireziim käivitatakse protsessori privilegeeritud käivitusreziimis, mis tagab juurdepääsu kõigile protsessori käskudele ja kogu süsteemimälule. Erinevate tööreziimide rakendamine võimaldab välistada, et vigane kasutajarakendus ohustaks süsteemi kui terviku stabiilsust. Tavaliselt sisaldab tuum järgmisi osi: katkestusetöötleja, mis töötleb kõiki katkestusnõudeid ja omavahel tuuma teenuste pärast võistlevaid sisend-väljundoperatsioone plaanur, mis määrab kindlaks selle, millised programmid ja mis järjekorras jagavad omavahel tuuma tööaega superviisor, mis tegelikult korraldab kerneli tööd.
annaabi.ee 
