Ajaloo kontrolltöö kordamine 1. Mõisted: pärisorjus- talupoja täielik sõltuvus feodaalist. sunnismaisus- talupoja kinnistumine maa küöge ning neil puudus liikumisvabadus elukoha valikul. kasumajandus- kujunes välja vaba turg, mille ülesanne oli tuua sisse suuremat tulu. maatarahvas- niimoodi hakati nimetama inimesi, kellel polnud piisavalt raha maa-ala ostmiseks. teorent- feodaalile maksti maa eest füüsilise tööga. vakuraha- maks, millet tulu läks mõisate ülalpidamiseks. pearaha- 19. sajandil Venemaal kehtestatud riigimaks meestele, kellel oli kohusutus maksta regulaarselt maksu, kuna nad olid mehed.
12. Mis on majanduse tsüklisus jne 1. Mis on eduka majandustegevuse aluseks? Eduka majandustegevuse aluseks on nii üksikisiku,ettevõtte kui ka riigi tasandil on Umbritseva majanduskeskkonna tundmine ja sellest lahtuvalt isikliku majanduskaitumise kavandaminekavandamine 2. Mis on majanduse põhiküsimused? MIDA JA KUI PALJU TOOTA? KUIDAS TOOTA? KELLELE TOOTA? 3. Nimeta majandussüsteeme? Naturaalmajandus, turumajandus ja kasumajandus 4. Millest sai alguse liberaalne majandussüsteem? Millal toimib selline süsteem kõige efektiivsemalt? 18saj. Keskel tekkis FRA majandusteaduslik suund laissez faire, mis pooldab liberaalset majanduspoliitikat. Selle järgi on kapitalistlik majandusssüsteem seda effektiivsem,mida vähem riik sellesse sekkub. 5. Käsumajandus. Kuidas toimib? Kas üksikisik võib mõjutada käsumajandust? kasumajanduse tingimustes orsustab selle ule, mida, kuidas ja kellele
Hea elu, tasuta maa, pudrumäed, piimajõed. Usuvahetusliikumine: luteri->õigeusk. Kui võtad vastu õigeusu, saad tsaarilt maad. Talurahvas kergeusklik, majanduse kasv, vabamad käed, talud ostetakse päriseks, saadi raha kartulikasvatamisest, kartul lõpetab näljahäda 1840tel, linast kangad, 70date ärkamisaeg, massiline talude endale ostmine ja vahel ka laenuga(30a) + perekonnanimed! Suuremad ja uhkemad mõisad, viljatootamine, viin, hea elu, mõisnikud kulutasid rohkem raha. Kasumajandus kauplemine, paremad suhted, nihverdamine. Hakati korralikult riides käima, jaga kingad ja saapad, mitte enam pastlad. Vaimuelu Tartu ülikool esimest korda 1632 Rootsi ajal. Siis pandi piirid kinni ja sõdade tõttu ülikool suleti ning taasavati 1802. Tartut hakati taastama ja oli palju klassitsismi. Iga suur vallutaja (ka Napoleon) armastan klassitsismi. Tartut hakatakse ülikooli pärast nimetama teaduselinnaks. Üliõpilastest peetakse lugu ja saadakse aru ,,rebaste" naljast. Tänu
1866. aastal toimus vallareform * tagajärjeks omavalitsuse vabastamine mõisnike eestkoste alt * valdade ühendamine * omariikluse eelduste tekkimine Valla omavalitsus koosnes täiskogust, volikogust, vallavanemast ja tema abilistest ning vallakohtust. Majandus ja linnad Oluliseks sissetulekuks jäi viljatootmine ja viin Keskne majandusüksus mõis Viinatootmise tooraineks sai kartul Kasumajanduse juurutamine a) põllumajanduse areng kasumajandus, viljatootmine, viin, kartulikasvatus, uued põllukultuurid, raharendi juurutamine b) tööstuse areng aurumasina kasutuselevõtt,vabrikud,villatöötlemine, Narvast sai tööstuskeskus(Kreenholmi Manufaktuur), masinaja metallitööstus, paberitootmine c) transpordi areng Balti raudtee, kiirem transport, laevaja paadikaubandus, sisekaubanduse areng d) linnastumine linlasi tuli juurde, alevid kasvasid, linnavolikogu valitses linna, Vene linnaseadus
talupoegade toidulauale. Pärisorjuse kaotamise järel hakkasid mõisnikud aru saama, et senine teoorjuslik majandamine ei ole konkurentsivõimeline ning vana süsteem võib kaasa tuua laostumise. Nõustuti talupoegadele suuremate vabaduste andmisega, agraarümberkorralduste lõpule viimisega ja raharendi juurutamisega. Talumaad andis mõisnik rendile või müüs, kellele tahtis, võis müüa ka mujalt tulnud talupojale. Mõisamaid võisid mõisnikud ise pidada, müüa või rendile anda. > kasumajandus, kus määravaks said turusuhted, pakkumise ja nõudmise vahekord ning raha olemasolu. Edukas majandamine olenes mõisa ettevõtlikkusest, kui sellega toime ei suudetud tulla, tuli koht loovutada teistele. Millisest maakonnast sai alguse talude päriseks müük? 1850ndatel Viljandimaal, Põhja-Eestis 1860.-1870, Saaremaal 20.saj algul. Mis andis esimestele taluostjatele raha ostu sooritamiseks? Linakasvatamine Enamasti saadi pärisomanikuks aastakümnete jooksul mõisnikule võlgu makstes.
pöörati tähelepanu maaparandamisele, mitmeväljasüsteemile, uute põllukultuuride kasvatamisele. Uuendati viinaköökide sisseseadet. Viinatootmise oluliseks tooraineks sai kartul-viljast odavam. 1840ndatel jõudis kartulikasvatamine ka talupõldudele. Anti talupoegadele suuremad vabadused, viidi lõpule agraarümberkorraldused, juurutati raharent. Talude iseseisvumine-talurahvaseadused: maa jagunes mõisa- ja talumaaks-võis müüa, rentida. Hinna otsustas mõisnik. Kasumajandus-määravaks turusuhted, pakkumise- nõudmise vahekord, raha. Kui ettevõtlikkust polnud,tuli koht teistele loovutada. 1850ndatel algas Talude päriseksmüümine-raha saadi põhiliselt linakasvatustest- aitas oluliselt kaasa teoorjusliku mõisamaj. lammutamisele, pani aluse ettevõtllike peremeeste (väikepõllumeeste) väljakujunemisele. Talupoegade jõukuse kasvuga tulid muudatused nende elulaadis-riietus,kombed muutusid. 19saj II p kujunes peamiseks põllumaj.haruks piimakarjakasvatus
1820.aastal toimus langus viljahindades ning mõisnikel oli vaja leida uusi teid majanduse elavdamiseks. Viinatootmise oluliseks tooraineks sai kartul, mis oli viljast odavam. 19.saj keskpaigas jõudis kartuli kasvatamine ka talupoegade põldudeni ning sealt nende toidulauale. 19.saj talurahva seadused jagasid mõisamaa selgelt kaheks: talumaa ja mõisamaa. Talumaad saadi anda rendile või müügiks. Mõisamaid võisid mõisnikud ise pidada,müüa või rendile anda. Nii hakkas kujunema kasumajandus, kus määravaks said turusuhted ning pakkumise ja nõudmise tasakaal. Pilet 15 Ümberkorraldused asehalduskorra ajal Lisandus Paldiski maakond, Pärnust lahutati Viljandimaa ning Tartumaast lõunaosa, mil hiljem sai nimeks Võrumaa, maakonnakeskused said linnaõiguse.äõ Kaalukamad olid poliitilised ümberkorraldused. Piirati nii rüütelkondade kui ka linnade omavalitsust. Rüütelkondade ja maanõunike kolleegiumid saadeti laiali. Kõik mõisnikud Eesti-ja Liivimaal said võrdsed õigused