Halogeenalkaanidega seotud keskonnaprobleemid Halogeenalkaanid on sünteetiliselt toodetud ja äärmiselt mürgised, kuid nende ühendid on siiski leidnud laialdast kasutust erinevates jahutusseadetes ja aerosoolides. Ning nende kastutusest tekkinud keskkonnaprobleemidele hakati tähelepanu pöörama alles eelmise sajandi lõpusirgel. Üks olulisemaid keskonnaprobleeme, mis on seotud halogeenalkaanidega on kindlasti osoonikihi hõrenemine. 1985. aastal avastasid teadlased osoonikihis olulise hõrenemise Antarktika kohal. Pikka aega arvati et muutused osoonikihis on üksnes looduslikud, kuid kartused inimõju kahjulikust toimest said teatavaks üsna varsti. Osoonikihi hõrenemist
Minu jaoks oli see tulemus üllatav, arvasin, et tarbin vähem. Kuid nüüd on võimalus ennast parandada, sest tean tulemust. Eesti keskmine on 6,3 globaalhektarit, sellest on mul küll väiksem, kuid siiski on mul kuhu pürgida- keskkonnahoidlikumate ja jätkusuutlikumate elu poole. Ökoloogilist jalajälge muudavad paljud asjaolud, näiteks see oleneb näiteks ka kliimast (selle mõjudest ka tehnoloogiale), linnastumisest, elektrienergia kasutusest, transoprdi kastutusest. On mitmeid võimalusi, kuidas "jalajälge" vähendada. Meie peres on kolm autot ning pidevalt on need kõik kasutuses, aga on võimalik kasutada vähem ja sõita ökonoomsemlat. Näiteks ühe korraga osta poest vajalik kaup ära, mitte sõita linna ja tagasi mitu korda päevas. Samuti saaks tihedamini sõita bussidega, kuid pigem minnakse autoga, sest see on mugavam ja kiirem võimalus. Kindlasti on võimalik kokku hoida ka elektrienergia pealt. Unustan päris tihti tulesid
annaabi.ee 
