Veetarvet on võimalik arvutada ka päevade kaupa ET= k*PET mm, kus k on bioloogiline tegur. 15. Kastmisreziimi põhinäitajate (kastmisnorm, niisutusnorm. kastmisajad) iseloomustus ja praktiline sisu. Orienteeruvad kastmisnormid on määratud keskmiste mulla omaduste järgi. Neist lähtutakse niisutussüsteemide projekteerimisel. Ühekordse kastmisega antavat kogust nimetatakse kastmisnormiks. Mida kuivem on aasta, seda rohkem kordi tuleb kasta. Korrutades kastmisnormi kastmiste arvuga, saame aasta niisutuseks vajaliku veekoguse, mida nimetatakse niisutusnormiks. Niisutusnorm M= n*m (mm) või m³/ ha. M= niisutusnorm, n = kastmiskordade arv m= kastmisnorm mm või m³/ ha. Kastmist tuleb alustada siis, kui mulla niiskus on langenud lubatava alampiirini, järelikult tuleb jälgida mulla niiskusolusid. Tänapäeval hinnatakse niiskust visuaalselt, instrumentaalselt või arvutuslikult
Paisjärved rajati Pupastvere peakraavile, mis saab alguse Pupastvere järvest ja suubub Amme jõkke. Rajamine toimus Sootaga sovhoosi juhtkonna algatusel, mitte käsukorras, kultuurkarjamaade söödabaasi paremustamiseks ja majandi piimatoodangu tõstmiseks. Kaasajal järved (kunstlikud veehoidlad) ei täida enam esialgset funktsiooni. Kuna vihmutussüsteemi häireteta töötamiseks vegetatsiooniperioodil ( mai august) ei piisanud 30 mm kastmisnormi korral järvede veemahust kolmeks kastmisringiks, siis ehitati 1978.a Sootaga sovhoosi initsiatiivil koos vihmutussüsteemiga Savikoja tehisjärve täitmiseks ca 1 km pikkune torustik Vasula õunaaia vihmutuse pumbajaamast veevõtuga Amme jõest ümber ¤ 228 mm statsionaarsele raudtorule. Torustiku trass Amme jõe ääres on sügava turbaga alal, läbides Amme jõe allapoole põhja ja Lähte Vasula riigimaantee kahes kohas
annaabi.ee 
