Kolmandaks tooks välja luulekogu ,,Õnnevarjutus", see on kõrgetasemeline balladikogumik ja ilmunud aastal 1929. Kogu luuletaja loomingu võtab kokku valikkogu ,,Mu süda laulab", mis ilmus 1981.aastal postuumselt ehk peale autori surma. Luuletusi Ekstaas Üllatus Ah!Toredaim on elamine maine Su suu mull' jälle oli üllatav ja vägev vere surematu püüd! ning uus: kui lõhnav, kasteniiske nelk Mind võidab Rõõmu ihar, hõiskav hüüd! ta hõõgus näos, kus joovastuse helk, Ma iial polnud kaaluv ega kaine. ja veretades tuksatas kui haav. Ju jalgel maas kui kähar vahulaine Mu hõiskav veri ärapillatav, mu kleidi valkjasroheline siid sind armastades värahtas kui välk ja kahisedes langevad kõik rüüd, su sülelused katsid mind kui telk, sest riidetult on siiski kaunim naine
kogunesid, ja siis algas heade roogade hävitamine. Pidusöögile järgnesid kosutav puhkus ja jutuajamine kaharate tammede varjus. Siis hüüdis keegi: «Kes soovib koopasse minna?» Kõik soovisid. Muretseti hulk küünlaid, ja kohe algas üldine lippamine mäest üles. Koopa suu, A tähe kujuline avaus, oli kõrgel mäeveerul. Raske tammepuust uks oli riivistamata. Selle taga oli väike kamber, külm nagu jääkelder, mille seinad loodus ise oli voolinud massiivsest lubjakivist, mis oli kasteniiske külmast higist. Romantiline ning salapärane oli seista siin sügavas pimeduses ja vaadata välja päikesepaistes säravasse rohelisse orgu. Kuid see sügav mulje kadus peagi ja vallatamine algas uuesti. Niipea kui süüdati mõni küünal, tormati selle omaniku kallale; järgnes heitlus ja vapper vastupanu, kuid varsti oli küünal maha löödud või ära puhutud, ja siis kostis rõõmus naerulagin ning algas uus jaht. Kuid igal asjal on lõpp. Vähehaaval liikus
annaabi.ee 
