Kassitapp
kõige sügavamatesse kihtidesse, nii et neid on pea võimatu kätte saada. Peale selle
moodustavad nad mullas ka rohkesti harunenud võrgustiku, seega jääb osa temast
alati mulda. Kolmandaks paljuneb ta väga kiiresti. Süüdlaseks on kassitapu maa all
roomavad võsundid, millel on arvukalt külgpungi. Igast pungast võib areneda uus võsu
ja hiljem taim. Ja isegi kui olete suutnud juurtest ja võsunditest lahti saada ei ole veel
kindel, et olete vabanenud kassitapust. Tema seemned võivad mulla sees püsida
idanemisvõimelistena üle kahekümne aasta ja siis üllatada teid uue kassitapu taime
ilmumisega.
Levi, kasvukoht ja paljunemine
Kassitapp kasvab pärismaisena Euroopas ja Aasias. Eestis on ta tavaline.
Taim eelistab kuivemat savikat või liivast pinnast. Ta on levinud umbrohi aedades ja põldudel.
Kosmopoliitse levikuga, puudub vaid kohati Austraalias, troopikas ja külmas Arktikas ning
Antarktikas. Eestis tavaline.