Leib on toidu ema
seda teeb, rumalaks".
Leivataigna tegemine. Õige perenaise leivaastjast pole juuretis kunagi otsa lõppeda tohtinud.
Kui leib ei hapnenud, otsiti põhjust eelkõige leivanõust, uuriti, mis oli sellega juhtunud ja
kuidas saada abi. Headeks abimeesteks sel puhuks peeti sigu: on arvatud, et piisab kui anda
nõud sigadele lakkuda või panna põrsas anumasse hakkab jälle leib hapnema. Põhjuseks, miks
leib hapneda ei tahtnud, võis olla ka kassi leivanõus käimine, siis pidi nõus kassikarvu
põletama. Põhjus teati olevat sellelgi, kui tainas yleliia kerkis: "Kui ämbliku võrk leivanõu all
on, siis ajab leib yle".
Leibade vormimise juures on märgatakse endeid. Kui tytarlaps ilusad siledad leivad silub, saab
ta "sileda näoga peigmehe", kui seda teeb naine, saab ta "ilusad lapsed". Pikergused leivad
näidanud pere rikkust. Leibade vormimise ajal pidanud rangelt hoidma sõrme leiva sisse