töötab pitsabaari rattakullerina, ja südist väikesest Kaarlist, kes teenib vanarauda korjates raha, et emale uus ratas osta. Lisaks nendele on raamatus juttu roostekarva laikudega koerast, pahatahtlikust Tõnisest, sõbralikust rauakaupmehest Tõrust, lahkest proua Roosipuust, pitsabaari pahurast omanikust Vanast Juustust, saamatust pitsakokast Pepest ja veel mitmest teisest. "Samueli võlupadi" "Petra lood" Kasutatud kirjandus www.postimees.ee/476172/kasperi-tarkurkassidest- isepaise-noianeiuni/ www.eltk.ee/lastekirjandus/eesti-lastekirjanikud-ja- illustraatorid/kristiina-kass et.wikipedia.org/wiki/Kristiina_Kass www.epl.ee/news/kultuur/kristiina-kass-kristiina-kass- kristiina-kass www.raamatumaailm.ee/terms/autor/kristiina-kass Aitäh kuulamast!
muuseumi loomine pealinna. Vabaõhumuuseumi tulevast ekspositsiooni propageerisid ning kavandasid 1920. ja 1930. aastail ka Eesti Rahva Muuseumi etnograafid I. Manninen, F. Linnus ja G. Rank. Muuseumi praktilise rajamiseni ei jõutud. Tallinnas oleks pidanud Pirita park-muuseum alustama tööd 1. juulil 1941, kuid algas sõda. 1950. aastast alates tõstis vabaõhumuuseumi rajamise päevakorrale Arhitektide Liit eesotsas K. Tihase ning A. Kasperi, H. Armani, G. Jommi ja teistega. Konkreetsemad ettevalmistustööd algasid 1956. a, seekord Kultuuriministeeriumis. Organiseerivates komisjonides tegutsesid lisaks nimetatutele arhitektid F. Tomps ja I. Sagur, ajaloolased H. Moora, G. Troska, A. Viires, O. Korzjukov. Muuseum asutati 22. mail 1957, tegevust alustas 1. juunist samal aastal. Juulis kinnitati muuseumile 66 ha suurune maa-ala Tallinna lähedal, Kopli lahe kaldal, 19. saj rajatud Rocca al Mare suvemõisa alal