Jäälind
populatsioonist enamiku ja toibumiseks kulus kümmekond aastat. Uus sisseränne toimus 1950.
aasta paiku. Nüüdseks on levila Lääne-Soomes jõudnud 62º25´ jooneni, Rootsis aga Lõuna-
Jämtlandini ja Norras Hardanger-fjordini.
1940. ja 1941. aasta suved olid jäälinnuvaesed, enamik eelmiste aastate pesapaiku jäi hoopis
tühjaks. Järgmise nelja suve andmed jäid välitööde eestvedaja sõjateedel viibimise tõttu väga
kasinaiks. 1946. aastal sai Eerik Kumari jäälinnu leviku ja ökoloogia uurimist jätkata, alul
Tartu ülikooli zooloogiamuuseumi, järgmisel aastal ENSV TA bioloogia instituudi töötajana.
Et teha välivaatlusi ja koguda materjali, veedeti eelkõige Ahja jõe ääres Valgemetsa ja
Valgesoo vahel kümneid päevi, samal ajal tutvuti mujal saadud tulemustega ja analüüsiti
välitööde materjali. Tulemusi trükis avaldada ei olnud tollal võimalik, see-eest aga valmis
1948