ÕHUSAASTE MÕJU UURIMINE PUUDE KASVULE KIRDE EESTI RABADES
fosfor- ja kaaliumväetisi. Silmapaistvalt suur oli sellistes kasvutingimustes põdrasambla
katvus ja vitaalsus, mida peetakse puude jaoks heade kasvutingimuste näitajaks ja
loodusliku uuenduse soodustajaks. Kohtades, kus leidus kõige enam põdrakanepit, oli ka
loodusliku uuenduse osatähtsus suurem ja lehtpuu noorendik liitus kiiremini kui mujal.
Puude paranenud kasv viis üheteistkümne aastaga lageraba hävimiseni, kus raba metsastus.
Endine lageraba oli kattunud tiheda kasenoorendikuga (Valk 2005: 59).
Sama laadseid väetamise katseid on tehtud ka Soomes kuivendatud rabades, kus tulemused
näitavad dramaatilist mõju liigsel K, P, N ja mikroelementide (B, Cu, Mn jne) sissevoolul,
puude juurdekasvule. Pärast ala väetamist KCl (10-40 g/ kaaliumi) kohtades, kus on
piisav kättesaadavus lämmastikule, suurenes puude juurdekasv 5-7 korda võrreldes
väetamata alaga. Puude juurdekasv kiirenes juba kõige väiksema väetamise koguse (10