T 7) Peamiseks allikaks etruski kultuuri ja kunsti tundmaõppimiseks on nende hauad.T 8) Etruski kunstist võtsid roomlased üle pronksivalu oskuse.T 9) Enamik rooma jumalaid on üle võetud alistatud rahvaste usundeist.?T 10) Rooma tähtsaimaks uuendusi võimaldavaks ehitusmaterjaliks sai lubjast ja kruusast betoon.T 2.Joonista ja nimeta kreeka samba kapiteelide 3 stiili!/6/ 3.Selgita mõisted!/6/ 1) Kouros-alasti noormehe kuju 2) Karüatiid-lage hoidev, kandev naisekuju 3) Kanoope-inimpeakujulise korgiga urnid 4) Akvedukt-veejuhe 5) Termid-saunakompleksid 6) Basiilika-äri-ja kohtuhoone 4.Nimeta!/10/ 1) Nn. Lõvide värava tähtis ehituslik võte.Kolmnurkne kiviplaat värava kohal, mis jagab raskused võrdselt mõlemale poole 2) Ateena linna kaitsja ja tema kuulsaima templi asukoht./2/Athena ja tema tempel parthenon asub ateena akropolil 3) Kreeka vaaside jaotuse alus.-geomeetriline stiil
friis koosneb triglüüfidest ja metoopidest. Korintose stiil, sammaste kapiteeli alaosa on karika- või vaasikujuline. Seda katavad lopsakad taimevormid. Sambad eriti saledad ja kõrged. 12. Mõisted: kontrapost- poos, mille korral raskus oli ühel jalal aatrium- katuseta ruum, mille põrandas asus bassein. Asus tavaliselt maja keskel kapiteel- üleminek samba ümaralt vormilt kandilisele talastikule. kannelüür- kitsad püstvaod, mis liigendavad tüvest karüatiid- naisekujulised sambad tüves- kore- riietatud naisfiguurid kourose- ideaalne sõjakangelane, sportlane, ideaalne keha, et sarnaneda jumalatega. Alasti meesfiguurid
Triptühhon ehk kolmikteos on kolmeosaline kunstiteos, näiteks maal, mis on valmistatud kolmes osas. Triptühhonisse kuuluvad teose osad moodustavad terviku, neid ei tohi üksteisest eraldada ja neid eksponeeritakse üksteise kõrval autori poolt määratud järjestuses. Miniatuur on keskaegses käsikirjas teksti kaunistav pilt või joonistus. Smalt on pulbristatud klaasi , värvitud sügavat pulber sinine toon kasutades koobaltit . Smalt kasutatakse kaunistamiseks , värvimine ja pesemine . Karüatiid-naisekujulised sambad Terrakota on põletatud savi või sellest tehtud kujukesed, nõud, drenaazitorud jt. keraamilised esemed. Põletamine annab savile veekindluse.Tähendab ka punase savi põletusjärgset oranzikas-pruuni värvust. Reljeef ehk pinnamood on vaadeldava maa-ala pinnavormide kogum. Büst on rinnakuju, inimese pea plastiline kujutis koos õlapartiiga või poole figuuriga. Kontrapost - on visuaalne kunst on võimalus määrata, nii et kogu massi oma
Meesfiguur ehk KUROS KONTRAPOST Inimest kujutati ideaalsena. Sambaid oli alati kindel arv- templi pikiküljel oli sambaid kaks korda rohkem kui kitsamal küljel pluss veel 1 sammas. Tavalisemad sammaste arvud on 6X13 ja 8X17. Sammas on ka kreeka arhitektuuri kõige iseloomulikum detail. Karüatiid-naisekujuline sammas. Inimest kujutati ideaalsena Etruskide 8.saj. 4.saj. e.Kr Võlvivad Tombid Sarkofaagid- lamavad inimesed lamamisvoodil oma parimates eluaastates. On leitud ka ,,magavaid" sarkofaage. Etruskidel oli surnutekultus. Uskusid elusse peale surma
ideaaliks olnud. Periteeril on ka sammaste loogika, kui ees on 6 sammast siis küljel on 13. Loogika: ees võrdub x2 küljesammastega - tüüpiline periteeri tunnus. Oluline on arhitektuuris ka linnriikide jagunemine. On all ja ülal linnade elu. Kreeklaste Olümpose mudel. Ülalinnas asusid templid ja oli inimeste tühi ning all linnas olid inimesed. Mida aeg edasi seda ilmalikumaks muutus linn. Naisekujuline sammas ehk karüatiid, mis toetab katuse konstruktsiooni. Meessammas ehk atlantis. Sammas kui inimese teisend, kannab maailma. Epitauruse teater. Looduslikku süvendisse ehitatud pool ring, mille keskel on ring. Sknee lava. Võrdlus siis roomlaste teater, gladiaatorite võitluskoht. Hellenistlik periood armastas eksperimenteerida. Näiteks Pergamoni altar.Friis toodi alla, ohvrilaud keerati tagurpidi, reljeefid olid lopsakad - vabaplastilised teosed.Skulptuur hakkas arenema. Arhitektuuri kunst oli nr
Materjalideks kasutatakse kivi, pronksi, puitu ja keraamikat. 2. Monumentaalplastika- jaguneb alusel seisvateks figuurideks ning kõrgeteks sammasteks; väejuhid, keisrid; Marcus Aureliuse ratsakuju, Trajanuse sammas, Rahu altar. 3. Ehitusplastika - Ehitusega orgaaniliselt seotud skulpturaalne dekoor, mis võib olla nii figuratiivne kui ka ornamentaalne, funktsionaalselt puhtdekoratiivne (nt. ehisviil) või ka konstruktsiooniline (nt. figuratiivsed sambad: atlant, karüatiid). Enamasti teostatud samast või samalaadsest materjalist, kui ehitiski. Näiteks Antoni Gaudí Sagrada Familia Barcelonas Hispaanias 3.Seinamaal Monumentaalmaali alaliik, suuremõõtmeline maal seinal. Levinumad tehnikad on mosaiik, fresko, seko, skrafiito. fresko - seinamaalitehnika, kus märjale krohvile on maalitud vesibaasil värvidega seinamaa. Seko- erinevalt freskost maalitakse temperavärvidega kuivale krohvile. Sekot
Voluut -.spiraalselt rulluva otsa v. otstega arhitektooniline ehismotiiv v. ornament joonia kapiteeli iseloomulik ornament. Credenza sakramendikapp, puhvetikapp, serveerimiskapp. Kartuss- rull ääristus, pooleldi lahtikeeratud paberirulli meenutava dekooriga ehisraam, mis ümbritseb kirja, vappi, embleemi. Teemantkvaader- ristkülik , mille pind on viimistletud püramiidina või tüvipüramiidina. Maskaroon- stiliseeritud inim- või fantaasiaolendi groteskne näomask. Karüatiid maani rüüs seisva naise skulptuur, mis talastikku kandes asendab sammast v. piilarit. Soovitavat kurjandust: 1. A-C.KrauSe. Maalikunsti ajalugu renessansist tänapäevani Tallinn. Koolibri 2006. 2. Jan Gympel, Arhitektuuriajalugu antiigist tänapäevani. Varrak 2006. 3. D.Piper, Kunstiajalugu Tallinn Varrak 2006. 4. E.H.Gombrich, Kunstiajalugu Tallinn Avita 1997. 5. Kunstileksikon Eesti Klassikakirjastus. Tallinn 2001. 6. Umberto Eco Ilu ajalugu
Klassikaline - Joonia • sambad peenemad ja elegantsemad • baas ümmargune, mitmeosaline • friis kaetud reljeefidega Nike tempel Artemise tempel Hellenism - Korintos • erineb jooniast sambakapiteeli poolest. • ehhiin on karika- või vaasikujuline, mida katavad lopsakad taimevormid, mis kujutavad üleminekut ümaralt ehhiinilt nelinurksele abakusele. • sambad olid kõrged ja saledad ning luksuslikud. • karüatiid- naisekujuline sammas • stülobaat- klerpidoma viimane aste • klerpidoma- alaehitus ~3 trepiastet maapinnast • tempel- ristkülik, väljast uhkem, kaunistatud sammastega • reljeefid- müütidega kaunistatud, rituaalid, templist väljas Olümpieion(Ateenas) 2.2 Skulptuur: Arhailine ajastu 7.-5. saj e.m.a: • Periood pärslaste võidust Ateena üle kuni kreeklaste alade tagasi vallutamiseni.
KONTROLLTÖÖ KUNSTIAJALOOS 1. Vana- Kreeka arhailise ajajärgu tavalised templid olid ristkülikukujulise põhiplaaniga. Ehitusmaterjaliks olid esialgu puu ja savi, hiljem kivi, eriti marmor. Kivide sidumiseks kasutati metallist klambreid. Eristati seitset eri tüüpi templeid: antidega templid, kaksik ehk topeltantidega templid, prostüülid, amfiprostüülid, peripteerid, dipteerid ja pseudodipteerid. Templid ise koosnesid järgnevatest osadest: alus, sambad, kapiteelid, talastik, viilkatus ja templi sisemus. Arhitektuuri kõige iseloomulikumaks detailiks on sambad, mille põhiosadeks on baas, tüves ja kapiteel. Kreeka arhitektuuris eristatakse kolme stiili- dooria, joonia ja korintose. Dooria stiil on vanim. Seda iseloomustavad madalad jässakad sambad, millel puudub baas ja ka kapiteel on tagasihoidlik. Friis koosneb triglüüfidest ja metoopidest. Stiil on väga lihtne ja range. Joonia stiil o...
korintose orderiks. Kreekas kasutati sambaid eelkõige toestamise eesmärgil (kogu ehitis seisnes kiviplokkide omavahelises sobitamises ja vastupidamises ilma sideaineta vastupidiselt Rooma ehituskunstile) kuid Roomas olid nad pigem dekoratiivse eesmärgiga.Roomas olid samba tüüpidest eelistatumaid korintose sambad, Joonia ja dooria sammast on suhteliselt vähe. Arhailisel perioodil kasutasid kreeklased ka mees- ja naisskulptuure (atlant ja karüatiid), mida me jällegi Roomas ei näe. Vanim stiil (dooria) on oma olemuselt raske ja range. Sambad on madalad ja jässakad. Sambad on baasita ja toetuvad stülobaadile, kapiteel koosneb kaarjast kettast (ehhiin) ja selle peal olevast ruudukujulisest plaadist (abakus). Joonia stiili iseloomustab kergus. Templi alaehitus on kõrgem, sammas saledam ja algab ümmarguse kahe- või kolmeosalise baasiga. Kannelüürid on tihedamalt. Kapiteel moodustub voluudist,
Nende hulgas on troonisaal, sammassaale, vaateterrasse, vannitube Kreeka jaotatakse oma arengu järgi neljaks etapiks 1. antiik e Homerose ajajärk ca 11-9saj. eKr 2. arhailine e. vana aeg ca 600-480eKr 3. klassikaline e. õitseaeg 480-323eKr kõrgperiood 4. Hellenistlik e hiline aeg dooria sammas kõige vanem, jässakam, lihtsam. joonia sammas eelmisest kitsam, õblukesem, elegantsem korintose sammas on kõige külluslikum, dekoreeritum. Karüatiid maani rüüs seisva naise skulptuur, mis klassikalises arhitektuuris (talastikku kandes) asendab sammast Atlant täis- või poolfiguurne tugisammas, kannab ja kaunistab talastikke, rõdu vms Kontrapost tasakaal vastandasendeis olevate inimese kehaosade, nt tugi- ja nõjajala, vahel Krüselefantiintehnikas figuurid puidust sisu, keha jäljendavad osad kaetud elevandiluuplaatidega, riided ja relvad jäljendati kuldplekiga. Kore vabaplastiline naise kuju
Riigimees Periklese ajal toimusid seal suured ehitustööd. * Ateena Akropol kindlus. Seal mitmed ehitised: 1) Propüleed lääneküljel asuv värav, kaunistatud dooria sammastega 2) Nike tempel väike joonia stiilis amfiprostüül (väike tempel, millel ees ja taga 4 sammast). Ümbritsev balustraad (rinnatis) on kaetud suurepäraste skulptuuridega. 3) Erechtheion mitmest osast koosnev joonia stiilis ehitis, mille kuulsaim osa on nn karüatiidide koda. Karüatiid on naisekujuline sammas (mehekujuline sammas on atlant) 4) Parthenon akropoli tähtsaim ehitis, täiuslikem dooria stiilis peripteer. 8 x 17 sammast. Arhitektid Iktinos ja Kallikrates. Sees oli kuulus Pheidiase Athena kuju. Friis ja otsaviilud olid kaunistatud skulptuuridega. (Kreeka vallutanud türklased kasutasid Parthenoni 17. sajandil püssirohulaona. Järgijäänud skulptuurid viis inglane lord Elgin 19
Kirjad teatasid valitseja sünni ja võimule astumise aja , ühendades seda astronoomilisastroloogilise dateeringutega. Veel on maajadelt teada pallimängu õuesid, mäng seostus pea maharaiumise rituaaliga, õuede seinu katsid samuti reljeefid. Maaja skulptuuristiil arenes tinglikust naturalistlikuks. Maajade keraamika oli värviline. Samuti oli neil levinud nagu olmeekidelgi nefriidi töötlemine. Kunstirikas oli tolteekide pealinn Tula , kus tempelpüramiidi ees seisis suur karüatiid inimene liblikas. Skulptuur kaldus neil tugevasti fantastilisusse ja tinglikusse. Templi katust kandsid tolteegi sõjamehi kujutavad sambad. Ehituse baasi ümbritses hiilivatest leopardidest ja südant nokkivatest kotkastest friis. Tiahuanaco kultuuri tähtsamaks mälestiseks on laiaulatuslikud varemed Titicaca järve lähedal. Siin on säilinud 3m kõrgune monoliitne ´´Päikesevärav´´ , mille pind on kaetud antropomorfsete lindude
alumine ring, Dooria sambal puudus baas. Ioonial oli 2 voluuti millel oli inime ja loom kujutisi. Korintos, kapiteel on kõrge karika kujuline, kus on kasutatud taime ornamente, pikad ja sihvakad. 11. Tavaline tempel oli ristküliku kujuline põhjaplaaniga. Ehitusmaterhaliks olid esialgu puu ja savi, hiljem kivi- marmor. Sidumiseks kasutatu metalseid klambreid Kuulsamaid Nike tempel, Poseidon tempel. 12.Karüatiid marmorist naisekuju katust kandva sambana e. Naisekujulinesammas. 13.kore- riides naisfiguurid Kouros alasti seisvad meeste kujud/MÕLEMAD KREEKA KUNST 14. ,,Kapitooliumi emahunt" Etruskide üks tuntumaid teoseid 15. Trajanuse sammas 40 m kõrgune silinder, mida spiraaline kattis 200m pikkune reljeefriba keisri sõjaliste võitude kujutistega. Panteon kuppelehitis, kõikidele jumalatele pühendatud ehitis.
Portikusel oli kreeka ja eriti rooma arhitektuuris väga suur tähtsus. Portikus võis olla piklik, poolringikujuline, kaheosaline (nt Augustuse ja Traianuse foorumil), kolmeosaline (nt Pergamoni altaril) või paikneda neljaosalisena siseõue ümber (peristüül). Portikus oli nii välis- kui siseehituses iseloomulik ka alates renessansi ajast kuni 19. sajandini. Pildil Rooma Panteoni portikus. 20 Karüatiid maani ulatuvas rüüs seisva naise kuju, mis talastikku kandes täitis samba või muu toendi ülesannet. Eriti levinud olid Antiik-Kreekas ja uuesti hakati neid arhitektuurielemendina kasutama renessansiajal. Pildil Ateena akropolil asuva Erechtheioni templi kuulsad naisekujulised sambad ehk karüatiidid. 21 22
tolteegid, omapärane rändurrahvas, kes aegade jooksul ikka ja jälle vaenlaste poolt sisseelatud paikadest lahkuma sunniti ja oma teedel lõpuks koguni maajade juurde välja jõudis. (Kuuse, I. Vana-Ameerika kunst http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/ameerika/index.htm ) 3.5.TOLTEEKIDE KULTUUR: Tolteekide kunstist on palju kaduma läinud, säilinud on aga nende pealinna Tollani ( Tula) varemed. Seal asuva tempelpüramiidi ees seisis suur karüatiid- inimene-liblikas. Skulptuur kaldus tolteekidel tugevasti fantaasiasse ja tinglikkusesse. Templi katust kandsid tolteegi sõjamehi kujutavad sambad. Ehitise baasi ümbritses hiilivatest leopardidest ja südantnokkivatest kotkastest friis. (Vaga, V. 1999. Üldine kunstiajalugu, lk 867-870. Tallinn: Koolibri) 3.6.ASTEEKIDE KULTUUR ( 14-15 saj.): 14. ja 15. sajandil ühendasid asteegid suure osa praegusest Mehhikost üheks impeeriumiks, alistamata jäid ainult maajad
Lord Elgin Thomas Brus Elgin ostis Kreeka muinsusi. Parthenoni friisi tükke. 1816 müüs inglastele sellest kujunes Briti Muuseum. Parthenonil on 46 sammast, otsas on 8, mis on ebatavaline. Tavaliselt on 6+13, Parthenonil on 8+17. Parthenon on olnud Neitsi Maarja kirik. Kui tulid türklased, tehti sellest püssirohuladu. Veneetsalsed vabastavad Kreekat. Süütavad püssirohulao. 1687. septembris lendab Parthenon õhku. 4) Erechtheion ebasümmeetriline. 24. Karüatiid On pärit Erechtheionist. Kui on 1, siis on Briti Muuseumis. Erechtheion on joonia stiilis ebasümmeetriline tempel. Erechtheion oli kunagi haarem (türklased). Karüatiidide portikus sammaskoda. Erechtheioni ehitas 421406 eKr. Pentelikoni marmorist on akropoli ehitised. 1970tel viidi originaalkujud Akropoli muuseumi. 5 on Akropoli muuseumis, 1 on 19. saj algusest Briti Muuseumis (lord Elgin). 25. Ratsanike friis 160 m pikk, reljeefne. 400 inimfiguuri, 200 hobust
sajandil e. Kr. Keskus oli Ateena (linnriik). Riigi me es Periklese ajal toimusid seal suured ehitust ööd. * Ateena Akropol kindlus. Seal mitmed ehitised: 1) Propüleed lääneküljel asuv värav, kaunistatud dooria sam mastega 2) Nike tempel väike joonia stiilis amfiprostüül. Ümbritsev balustraad on kaetud suurepäraste skulptuuridega. 3) Erechtheion mitmest osast koosnev joonia stiilis ehitis, mille kuulsai m osa on nn karüatiidide koda. Karüatiid on naisekujuline sam mas 4) Parthenon akropoli tähtsaim ehitis, täiuslike m dooria stiilis peripteer. 8 x 17 sa m mast. Arhitektid Iktinos ja Kallikrates. Se es oli kuulus Pheidiase Athena kuju. 4. sajandil e. Kr., hellenis mi ajal levis Kree ka kunst kaugele v äljapoole Kree ka piire. Senisest ena m pandi rõhku toredusele, ehitati rohke m losse, teatreid j m avalikke hooneid. T ähtsad kultuurikeskused olid Aleksandria Egiptuses ja Pergamon VäikeAasia poolsaarel.
annaabi.ee 
