Tuumaelektrijaamast
atmosfäärile.
Samas on ka suureks ja murettekitavaks probleemiks inimeste suhtumine tuumaenergiasse.
Väga paljud inimesed ei ole nõus sellega, et nende kodumaale rajatakse niivõrd ohtlik ehitis
nagu tuumaelektrijaaam. Kõige enam kardetakse tuumareaktorite plahvatust ja sellega
kaasnevaid võikaid tagajärgi. Enamus kartusi põhinevad 26. aprillil 1986. aastal toimunud
Tsornobõli tuumaelektrijaama katastroofist tingitud tagajärgedel. Antud juhtumi põhjal on
kartusteks täiesti selge põhjus. ,,Reaktorist paiskus välja väga suur radioaktiivne pilv, mis oli
niivõrd ulatuslik, et mattis kogu Valgevene ning osalat ka Venemaa ja Ukraina. Ka Eestisse
jõudis märkimisväärne hulk saastet ja radioaktiivsust. Kogu saaste hulk oli üle neljasaja korra
suurem, kui Hiroshima pommitamisel tekkinu. Atmosfääri paisati umbes pool reaktoris olnud
radioaktiivsest joodist (I-131 poolestusaeg on 8 päeva), väga pika poolestusajaga tseesium-
annaabi.ee 
