Kõne "Nutisõltuvus"
kättesse.
Me tohiks välja jätta ka noori, meid, põhikooli õpilasi, kellest nii
mõningategi jaoks on telefon nende kõike suurem sõber. Neid
noori, kelle elu keerleb ümber helendava ekraani. Ma ei ütle, et
me kõik nutisõltlased oleme, kuid siiski suurem osa meist. Me küll
ütleme, et me ei ole, vähemasti mina ütlen, et me ju teeme ka
muud ja suhtleme ka teisiti kuid siiski leiame me end pidevalt
nina nutiseadmes.
Nutiseade. See on justkui karpike lemmikkomme, mida ei suuda
käest panna, ometigi kui sa tead et sa tegelikult peaksid ning et
need ei ole sinu jaoks head kuid mida sa siiski pidevalt juurde
ostad. See on sõltuvus, vajadus. Vajadus millegi hea järgi, mis ei
ole tegelikult sugugi hea.
Ma tänan teid kuulamast!
annaabi.ee 
