Eesti kergejõustiku ajalugu
aladega. Loogilise jätkuna asutati kohaliku haridus- ja muusikaseltsi juurde 1912. aastal
spordiring ning peagi tehti algust ka spordiplatsi ehitamisega.
Teadaolevail andmeil oli türilase Peeter Molli 1913. aastal joostud 100 meetri aeg 12,4
esimene registreeritud kergejõustikurekord Järvamaal. Muid andmeid varasema aja kohta
ei ole ja tõenäoliselt tulekski aastat 1913 lugeda Türi kergejõustiku ajaloo algusaastaks.
Sellest ajajärgust jõudis Johannes Karpender heitealadel Eesti paremikku, just tema
rikkus odaviskes esimese järvalasena 50 meetri piiri, seades uueks tippmargiks 51.96.
1922. aastal äratasid tähelepanu ka Lennart Bromani tagajärjed hüpetes. Lennart Broman
oli rahvuselt rootslane ja töötas paberivabrikus insenerina. Kaasaegsete sõnul omas ta
haruldaselt teravat äratõuget ja nii ei valmistanud talle erilisi raskusi kaugushüppes 6
meetri piiri ületamine. Ta püstitas uue Järvamaa kaugushüppe rekordi 6.21. Järgmisel