Suremuse üldkordaja leidmiseks jagatakse kalendriaasta vältel tõenäosust, et haiguse korral see test annab positiivse tulemuse. Normaaljaotusega ei ole kindlasti tegemist, kui 1. Mediaani erinevus ilmnenud surmajuhtude arv käsitletava ajavahemiku keskmise Tundlikkus ei näita seda, millise tõenäosusega on positiivse keskväärtusest on suhteliselt suur 2. Karpdiagrammil "karp" ei asu rahvaarvuga ja korrutatakse tuhandega Suremuse soo-vanuskordaja testitulemuse saanud inimene ka tegelikult haige. Spetsiifilisuseks graafiku keskel, vaid alumises või ülemises pooles, ühel poolel asub (kus vaadeldakse suremust mingis kindlas soo- ja vanusürhmas) (ingl. specificity) nimetame tõenäosust, et haigusepuudumise korral suuri erinedeid. 3. Histogrammi kõige kõrgem tulp asub graafiku
vaid ligikaudse normaaljaotusega valimi korral. o Kui aga valim pole normaaljaotusega, ei anna keskväärtus ja standardhälve enam piisavat informatsiooni valimi jaotuse kohta. Siis tuleks kasutada mediaani ja kvartiile ning nn mitteparameetrilisi meetodid statistlisel analüüsil. · Normaaljaotusega ei ole tegemist, kui: o Mediaani erinevus keskväärtusest on suhteliselt suur. o Karpdiagrammil karp ei asu graafiku keskel, vaid alumises või ülemises pooles, ühel poolel asub suuri er o Histogrammi kõige kõrgem tulp asub graafiku paremas või vasakus servas. · Valim on ligikaudu normaaljaotusega, kui: o Histogramm on enam-vähem sümmeetriline, kellukesekuj. o Normaaljaotusegraafikul asuvad punktid ühel sirgel. 6. · Parameeter arv, mis kirjeldab üldkogumi teatud omadust nt üldkogumi keskväärtus, standardhälve, protsent
annaabi.ee 
