"karpaadiskorpion" - 1 õppematerjal

Referaat - Skorpionid

Juba silurist on teada skorpionistele sarnanevaid loomi, kes elasid vees ja hingasid tagakeha lõpusjalakestega. Tänapäeva skorpionilistele sarnaseid maismaavorme leidus juba kivisöeajastul. (http://www.zbi.ee/satikad/ammelgad/skorpio/). Skorpionilised on selts ämblikulaadseid (Arachnida). Nad on ürgsemaid maismaalülijalgsete seltse. Skorpionilisi (Scorpiones) on umbes 750 liiki troopikas ja lähistroopikas. Põhjapoolseima levilaga on krimmiskorpion (Euscorpius tauricus) ja karpaadiskorpion (Euscorpius carpathicus). 1.1 Ehitus Skorpioni pikkus on 1-20 cm. Keha koosneb pearindmikust, ees-tagakehast ja ruljast sabast ehk taga-tagakehast. Pearindmikul on üks paar suuri keskel paiknevaid silmi ja 5 paari väikesi külgmisi silmi. Tagakeha on hästi liikuv, selle tipus on küünisjas mürgiastel. Kehakatted on tugevad, kutiikulit katab vahajas kirme, mis vähendab veekadu oluliselt. Suured vähisõrgu meenutavad lõuakobijad talitlevad haardeelundina.