mängis ja laulis ta ka selle välja. Kuna tegemist oli teosega, mis räägib kahe töölisklassi teismelise armastuse keerdkäikudest, siis mina ei täheldanud nende vahel mingisugust keemiat ja selle poolest jäi see etendus väheke alla mu ootustele. Väga palju oli selliseid lauljad/näitlejaid, kellest ma pole kunagi midagi kuulnud. Muusikali naljakam näitleja oli Karol Kuntsel, kes oli pandud täitma miss Lynchi rolli. Karolit teatakse kindlasti lastesaatest ,,Buratino''. Selles muusikalis oli aga koomiline olek üks tema rollist ja ta mängis selle naiseliku oleku väga hästi välja. Kindlasti suur üllataja oma hääle poolest oli Fredi Pärs, kes kehastas Teen Angel'it. Tema hääle tämber ja kõlavus olid imekspandavad ja ma tõesti nautisin, kui ta oma laule esitas. Kuna tegemist oli muusikaliga, siis etenduse peamise osa moodustasid laulud. Etendus ise jagunes kaheks vaatuseks
Jõudis kätte aeg, mil Lelet sai täisealiseks. Oi, kuidas ma tahaksin ka juba kaheksateist olla. Juhtumisi oli see ka tema keskkooli lõpupäev ning päev, mil ta pool perekonnast hukkus-ema, kasuisa, vend ning vanaema. Nad kõik said autoavariis surma. Ma ei suudaks edasi elada, kui kuuleks, et mu perekond surma saab ja seda mu oma sünnipäeval. Järgnesid matused ning Eret, Leleti vanem õde, kolis oma kallimaga Hollandisse. Lelet ja Alex pidid kaksikuid Karolit ja Karelit kahekesi hoidma jääma. Päris raske, kui sa pead teegema seda koos inimesega, keda sa vihkad ja armastad kõige rohkem ja seda samaaegselt. Aeg möödus ning Alex tõi koju oma õllejoodikust sõbra Gerri. Kõige lahedam inimene kogu maailmas vist. Lelet ja Gerri sõbrunesid. Peagi sai tüdruk ka teiste Alexi sõpradega tuttavaks. Nad käisid ju siiski pidevalt nende korteris joomas ja suitsetamas. Suhteliselt vägev, mis. Pool korterit on pea iga päev täis