Vabariigi ajast enam inimohvrite kohta teateid pole. Ohverdus võis olla seotud majanduslike põhjustega, mitte läbinisti religioosne rituaal ohverdati kurjategijaid. Iiri tekstides pole üldse kirjas, et ohverdamine oleks olnud argipäevane asi see toimus vaid äärmise ohu korral. Strabon kirjutab, et ohverdamise eesmärgiks oli maa viljakus. Plinius annab mõista, et druiidide aeg hakkas pärast Rooma aega langema. Karnuudi assamblee. Karnuudid olid Gallia keltide hõim Seine'i jõest lõunas. Seal toimus keltide esinduslik kokkusaamine. Caesar pidas seda oluliseks vastupanukeskuseks; seal käisid ka valitsejad. Tõenäoliselt koguneti pühasse hiide, Pliniuse teatel tammemetsa. Lucanus kirjutab jubedatest veristest ohvritest, kelle abil tahetakse teha armulikuks keltide suuri jumalaid: Teutates, Esus, Taranis. Tundub, et igal aastal hukka ei mõistetud, vaid kurjategijad koguti kokku, et neid
Suur mõju ühiskonnaelu puudutavates küsimustes, nad olid väejuhtide nõuandjad, otsustasid sõja/rahu üle, seisus oli priviligeeritud: olid vabastatud maksudest ja lihtsurelikele mõeldud kohustusest. Druiidiks saadi pärast pikaajalisi õpinguid, druiidid valisid välja noorte seas, kes saavad järgmisteks druiitideks. Druiit pidi teadma peast religioosseid teadmisi, värsse jms. Druiidid võisid olla ka naised. Üks kord 5 aasta jooksul kogunesid druiidid assambleele (Karnuudi assamblee) Pariis tuleb pariisi hõimust, kes keldi aladel elas Arheoloogilised leiud, hauasambad jumalate kujutistega... Antiikautorite teatel keldid hoidsid oma õpetust salajas, teadsid kõiki tähestikke, aga ei pannud midagi kirja. Interpretatio romana ....... Paljujumalalaine kultusreligioon u 400 jumalust, suurem osa jumalatest oli kohaliku tähtsusega: Arvenorix Allobrogix Parisius (kohalike hõimude kaitsejumalad) 1) Hõimujumalad
annaabi.ee 
