Kuhu ja miks ma läheksin Egiptuses? Kui mul oleks võimalus minna reisile egiptusesse, siis milliseid kohti ma seal külastaksin ning miks just neid. Reisil Egiptuses tahaksin ma kindlasti ära käia Kairos, Giza püramiidide juures ju Luxori ja Karnaki templites. Põhjendada miks just nendesse kohtadesse tahaksin minna on tegelikult suhteliselt raske, kuna ma olen kuulnud ja samas ka lugenud paljudest Egiptuse reisimuljetest ning need on lihtsalt vapustad olnud. Kuna kõik räägivad, et seal on imelised vaated püramiididele ja ka merele on see mind palju õrritanud ja ma tahaksin selle ka kunagi oma silmaga ära näha. Giza püramiidid on seitsme maailmaime seas esikohal. Giza püramiidide alla kuuluvad: Hafra püramiid, Menkaura püramiid ja Hufu püramiid. Giza nekropol hõlmab 2000 ruutmeetri suuruse ala murendiga kaetud lubjakiviplatoost, mis uhkeldab umbes 40 m kõrgusel Niiluse orulammist. Platoo ja...
Kasutatud kirjandus · http://kunstiabi.weebly.com/egiptuse-kunst.html · http://www.slideshare.net/Kunstiajalugu/3egiptuse-kunst · https://et.wikipedia.org/wiki/Kunstiajalugu#Vana-Egiptuse_arhitektuur · http://syg.edu.ee/uus/syg/index.php?option=com_content&view=article&id=280&Itemid=5 · http://wiki.gomaailm.ee/wiki/luxori-tempel/ · http://www.para-web.org/archive/index.php/thread-5614.html · http://wiki.gomaailm.ee/wiki/karnaki-tempel/ · https://et.wikipedia.org/wiki/Abu_Simbeli_templid · http://wiki.gomaailm.ee/wiki/abu-simbeli-tempel/ · https://en.wikipedia.org/wiki/Dendera_Temple_complex · Dunford, J., Fletcher, J. (2007). Silmaringi reisijuht Egiptus. Kirjastus Koolibri · Pemberton, D.. Fletcher, J. (2006). Vaaraode Aarded. Kirjastus Sinisukk
Mõistete töö 10.klassile 1. madlääni kultuur- Lääne-Euroopas ürginimeste tehnilisi ja kunstilisi saavutusi hakati sellel ajal Madeleine järgi nimetama madlääni kultuuriks, 150 saj. tagasi 2. tsikuraat- Massiivne, astangutena ülespoole ahenev torn Eanna tsikuraat Uris. Sumer, u. 2100-2050 e.m.a. Rekonstruktsioon 3. püramiid- hauaehitis vaaraole Esiplaanil Chephreni (142 m kõrge) püramiid, taga Cheopsi (algselt 146 m, praegu 136 m).püramiid. 27.-26. sajand e.m.a. 4. obelisk- Pikk, noole kujuline, ülespoole ahenev neljatahuline kivisammas Cleopatra nõel Londonis 5. sfinks- lõvi keha ja inimese peaga skulptuuri, mis tähistas valitsejat või päikesejumalat (Karnaki templist Luksori templini sfinkside allee, Egiptus) Criosfinkside(oinape...
Mõisted Madlääni kultuur- Dolmeen- kiviplaatidest tehtud hauaplaat, ning seda katab ka kiviplaat Tsikuraat- Kõrge massiivne torn, mis ahenes astangutena ülespoole. Tprni ülemisel tasandil paiknes pikk ja kitsas tempel jumalakujuga. Näiteks: Uri tsikuraat Püramiid- Ehitati vaaraodele hauakambriteks. Gizas asuvad püramiidid kuuluvad vana aja maailma imede hulka. Näiteks: Cheopsi püramiid, Chefreni püramiid ja Mykerinose püramiid Obelisk- Nelinurkne ülespoole ahenev sammas. Tavaliset paigutati templite ette. Tipp kaetud elektroniga. Näiteks: Luxori templi ees( 1 alles), Karnaki templi ees( 1 alles) Sfinks- kivist skulptuur, millel on tavaliselt ühendatud inimese ja looma keha vorme. Näiteks: Suur Sfinks, Luxori ja Karnaki templeid ühendab 3,5 km pikkune sfinkside allee. Püloon- Vana-Egiptuse templi kahe torniga väravehitis. Kaljuhaud Egiptuses- Uue riigi vaarosid ei peidetud enam püramiididesse vai...
Vana Egiptuse arhitektuur. 9 mälestusmärki: Dzoseri püramiid; Hatshepsuti tempel; Giza püramiidid; Karnaki templit Egiptuses; Murdut püramiid; Abu Simbel; Luksori templid; Roosa püramiid; Suur Sfinks. Dzoseri püramiid. See on üks kõige väljapaistvam ajaloomälestiste maailmas, nagu üks vanimaid Egiptuse püramiid. Asutatud umbes 2650 (kahe tuhande kuuesajanda viiekümnendal) aastal eKr, see muljetavaldav arhitektuuri kunstiteos ja vanim ehitis maailmas, mis on ehitatud kivist. Samm püramiid ulatub 62 (kuuekümend kaks) meetri kõrgusel maapinnast, ning on pühendatud faraon Dzoserile. Püramiid koosneb 6 (kuuest) suurest alustest ja mida kõrgem alus seda väiksem ta on. Kuus kivi astet lamekatusega tegelikult toetavad ennast nagu hämmastav igavese ehituse sümbol. Click to edit Master text styles Second level Third level ...
VANA-EGIPTUSE KUNST Aime Peever Kaart Vana-Egiptuse ajaloo periodiseering • Lõuna – ja Põhja-Egiptuse ühendamine u.3000.a.e.kr. • Vana – Riik 1.-6.dünastia 2850 – 2263.a.e.kr. • Keskmine – Riik 11.-13.dünastia u.2050- 1652.a.e.Kr. • Uus – Riik 18.-20.dünastia 1570 – 1070.a.e.Kr. • Hiline – Riik 1070 – 332.a.e.Kr. Egiptuse kunsti kõrgaeg oli 2700 – 1000.a.e.Kr. Egiptuse jumalad • Amon – loomise ja õhu jumal • Anubis – surnute jumal • Apis – härgjumal – viljakusjumal • Geb – maajumal • Hathor – armastuse jumalanna • Hnum – viljakusjumal • Horos – Isise ja Osirise poeg • Isis – naiste kaitsejumal • Nut – taeva ja maa jumal • Osiris – allmaa ja ülestõusnute jumal • Seth – kurjuse kehastus Anubis • Ra - päikesejumal Amon Horos Hator Isis Anubis Londonis Thames`il- teel Egiptuse näitusele 2008.a. Hator ja Horos koos v...
Mis kool? Eesnimi Perenimi 10 Kunsti kontrolltöö III Asukoht 2011 I Seleta mõisted ja too näited: 1) Madlääni kultuur noorema paleoliitikumi hiliseim kultuur Lääne- ja Kesk- Euroopas (u XV-IX a.-tuh. e.m.a.), nimet. Prantsusmaal asuva Madeleine'i koopa järgi. Sai alguse arvatavasti Lõuna- Prantsusmaal ja Põhja- Hispaanias, kust levis peamiselt kirdepoolsetele aladele. Madlääni kultuur kuulus karmides vürmi jäätumise tingimustes elanud põhjapõdra- ja metshobuseküttijaile, kes peale tulekiviesemete kasutasid rohkesti luu- ja sarvesemeid. Küttimisriistana võeti kultuuri hilisemal järgul tarvitusele harpuun ja heitepuu. Asulatest on leitud ka haudu. Suur osa paleoliitilisi koopajooniseid ja maale( Altamira, Lascaux) on seostatud Madlääni kultuuriga. 2) Dolmen kivikalme liik. Esines neoliitikumist pronksiajani Euroopa, Põhja- Aafrika ja Aasia rannikualadel. Dolmenid on suurtest püstsetest kiviplaatide...
Kontrolltöö ,,Mõisted" 1) Madlääni kultuur noorema paleoliitikumi hiliseim kultuur Lääne- ja Kesk- Euroopas. Prantsusmaal asuva Madeleine'i koopa järgi. Sai alguse arvatavasti Lõuna- Prantsusmaal ja Põhja- Hispaanias, kust levis peamiselt kirdepoolsetele aladele. Madlääni kultuur kuulus karmides vürmi jäätumise tingimustes elanud põhjapõdra- ja metshobuseküttijaile, kes peale tulekiviesemete kasutasid rohkesti luu- ja sarvesemeid. Küttimisriistana võeti kultuuri hilisemal järgul tarvitusele harpuun ja heitepuu. Asulatest on leitud ka haudu. Suur osa paleoliitilisi koopajooniseid ja maale( Altamira, Lascaux) on seostatud Madlääni kultuuriga. 2) Dolmen- kivikalme liik. Esines neoliitikumist pronksiajani Euroopa, Põhja- Aafrika ja Aasia rannikualadel. Dolmenid on suurtest püstsetest kiviplaatidest ehitatud ja rõhtsa plaadiga kaetud kambrid, kuhu on maetud korduvalt, sageli pikema aja jooksul. Nt Carnaci lähedal Bretagne'is. ...
Mõisted Madlääni kultuur- 15 000 aastat tagasi Lääne- Euroopas ürginimeste tehnilisi ja kunstilisi saavutusi hakati sellel ajal Madeleine järgi nimetama madlääni kultuuriks. Tsikuraat- Templikompleksi tähtsaim osa oli tsikuraat. Kõrge massiivne torn, mis ahanes astangutena üles poole. Torni ülemisel tasandil paiknes pikk ja kitsas tempel jumala kujuga. Selleni ei viinud sirge trepp, vaid sakmeliste käänakutega tee. Kõige paremini on säilinud tsikuraat sumerite linnas Uris. Piiblis räägitakse Paabeli tornist. See oli Babüloni jumala Marduki tempeli tsikuraat, mille nelinurkse aluse külg oli üle 90 m pikk. Marduki tsikuraat Babülonis. Püramiidid- Haudehitised vaaraodele. Püramiide ehitati kivi plokkidest. On olemas ka astmikpüramiidid (nt. Vaarao Dzoseri püramiid Sakkaras). Egiptuse püramiidid kuuluvad antiikaja seitsme maailmaime hulka. Giza püramiidid pärinevad nn. Vana riigi 4. dünastia ajast, aastatest 2...
Egiptuse arhitektuur · Vana riik- tähtsamad on püramiidid · Sakkara Dzosee IMHOTEP-astmikpüramiid · mastaba · murdpüramiid · klassikaline püramiid p. Cheopsi Chepreni Giza püramiidid Mykerinos Keskmine riik · Keskmises ja uues riigis ehtitati kaljuhaudasid ja templeid · Päikesesammas ehk obelisk · Kuulsaim tempel on varao ramses (kaljutempel) · Karnaki tempel · Luksor i tempel · Vaaraode ülikud kujutakse sageli sfinksidena ja väga suurtena. · Materjal: liivakivi ja graniit · Värvitud kujud (enkaustika-mesilase vaha värvid) · Suured kujud on mõeldud eest vaatamiseks. · Tardunud ja liikumatud · Käed rusikas, pilks suunatud kaugusesse, üks jalg ees mõnikord ka käsi rinnal. Pea kuklasse pööratud. · Vaaraodel isemoodi naeratus.Individuaalsus puudub.Täisfiguur naised rieetatud mehed ülakeh...
Kontrolltöö 10.klass Vana-Mesopotaamia ja Egiptuse kunst. III rida 1.Milliste tänapäeva riikide territooriumil asus Vana- Mesopotaamia? ● Vastus: Iisrael ja Iraak. 2.Mis on tsikuraat? Kirjelda seda! Nimeta kuulsam tsikuraat! ● Vastus: Tsikuraat on astmik torntempel.Ülemisel astmel on kitsas tempel jumalate kujudega.Üks tuntuim tsikuraat: Uri astmiktempel. 3.Millised kaks väga olulist leiutist tegid sumerid? ● Vastus: Ratas ja kiilkiri. 4.Kuidas nimetatakse egiptuse kirja ja kuidas vana-mesopotaamia kirja? ● Vastus: Egiptuse kiri – hieroglüüf. vana-mesopotaamia – kiilkiri. 5.Nimeta Vana-Egiptuse haudehitised. Kellele neid püstitati? Kes ehitasid ja kuidas? ● Vastus: Mastaba.Vanim haudehitis.Ehitasid orjad.Ehitati kalju sisse maaalused hauakambrid. ● Vastus: Astmikpüramiid.Selle ehitasid orjad ja ta...
giptuse kunst Stella Toomsoo Gerli-Maigret Kuhi Sander Karbus 10. klass KAIRO Giza püramiidid. Giza platoo koosneb Cheopsi (Hufu), Chephreni (Hafra) ja Mykerinose (Menkaura) püramiididest ning neid valvavast Suurest Sfinksist. Püramiidid pärinevad aastatest 25512471eKr. Kuulsaim neist on Hufu püramiid. Hufu(Cheopsi) püramiid Püramiidi ehitas Hufu järeltulija Dzedefra. Ta püstitas selle Gizast põhja poole. Hufu muumiat ei ole seni leitud. Kogu Cheopsi püramiidist on leitud vaid ühest kõrvalkambrist tema nime tähistav hieroglüüf. Hafra(Chephreni) püramiid Asub Giza platoo teises otsas, kuhu Hufu püramiidi juurest jõuab vähem kui 10 minutiga. Chephreni hauamonumendi Click to edit Master text styles esialgne kõrgus oli 143,3 meetrit Second level (praegu 136,5 meetrit). ...
+ = Vana-Egiptuses oli sügavalt religioosne riik (üle 740 jumala ja jumaluse, kuid olulisemaid oli 10 ringis) Jumalate eluasemeks peeti templeid, kus nende eest hoolitsesid preestrid (KARNAKI tempel TEEBA lähedal) Pühad loomad SKARABEUS (sõnnikumardikas), APIS (püha härg), KASS Surnutekultus inimese hinge peeti surematuks, seda nimetati sõnaga KA Mõned mõisted: MUUMIA PALSAMEERIMINE SARKOFAAG PÜRAMIID
TÖÖ MADLÄÄNI KULTUUR - 15 000 aastat tagasi Lääne- Euroopas ürginimeste tehnilisi ja kunstilisi saavutusi hakati sellel ajal Madeleine järgi nimetama madlääni kultuuriks. DOLMEN - Kiviplaatidest tehtud hauarajatis, mida ka katab kiviplaat. Dolmenisse maeti inimesi peamiselt 4.-2. aastatuhat eKr. Pildil dolmen Carnaci lähedal Bretagne'is. TSIKURAAT - Massiivne, astangutena ülespoole ahenev torn. Mesopotaamia templite kõige originaalsem osa. Astangute seinad olid eenduvate osadega liigendatud ning mitmesuguste vahenditega, nt põletatud tellistega, erivärvilisteks tehtud. Tsikuraadi tipus asus väike tempel ehk jumala elukoht, mida katvate glasuurtelliste helesinine värvus rõhutas veelgi tsikuraadi seost taevaste jõududega. Küllap oli teistelgi värvustel sümboolne tähendus. Tsikuraadi tippu viisid trepid. Kõige suurem tsik...
Vana-Mestopotaamia kunst Mesopotaamia ehituskunsti suurimateks saavutusteksolid templid, valitsejate lossid ja linnakindlustused. Tähtsaimaks ehitusmaterjaliks olid savitellised. Osa neist oli põletatud kuid enamik ainult päikese käes kuivatatud, mistõttu vana-mesopotaamia ehitised ei ole imlastiku mõjudele vastu pidanud ja enamikust on tänaseni säilinud ainult suured savkuhilad. Arhaeologid on nende järgi siiski suutnud kindlaks teha ehitiste kunagise planeeringu. Mesopotaamias leiutati kaared ja võlvid, kuid neid kasutati peamiselt väravate ja keldrite ehitamisel ning ruumide laed olid enamasti puust. Kompleksi tähtsaim osa oli tsikuraat, kõrge massiivne torn, mis ahenes astangutena ülespoole. Torni ülemisel tasandil painkes pikk ja kitsas tempel jumala kujuga. Selleni viis käänakutega tee. Kõige paremini on säilinud tsikuraat sumerite linas Uris. Kujutavas kunstis olid juhtivaks alaks skulptuur reljeefid ja kujud, mis enamasti oli...
EGIPTUSE KUNST Vana-Egiptuse riigi alguseks loetakse Põhja- ja Lõuna-Egiptuse ühendamist umbes 3000. aastal e.m.a., lõpuks aga riigi vallutamist roomlaste poolt aastal 30 e.m.a. Oli küll ajajärke, mil riik lagunes kas välisvallutajate hoopide all või siis sisemiste vastuolude tõttu. Vaatamata sellele oli vanade egiptlaste loodud kultuur väga püsiv ega muutunud märgatavalt ligi kolme tuhande aasta jooksul. Laias laastus võib Egiptuse ajaloo jagada kolme perioodi: 1. Vana Riik - 2850-2052 e.m.a. 2. Keskmine Riik - 2052-1570 e.m.a. 3. Uus Riik - 1570-715 e.m.a. Egiptus sarnaneb Mesopotaamiaga. Eluandva vee allikaks on maailma pikim jõgi Niilus, mille orus põhiline asustus paiknes. Niiluse iga-aastaste üleujutuste ajal mudaga väetatud põllud andsid piisava niisutamise korral rikkalikku saaki. Arhitektuur Selles vallas on vanade egiptlaste saavutused kindlasti kõige muljetavaldavamad. Juba vanad kreeklased liigitasid näiteks püramiidid maai...
docstxt/.txt
Egiptus Karl Loorberg Giza püramiidid • Asuvad Kairo lähedal • Üks seitsmest antiikaja maailma imest mis on siiani säilinud • Püramiidid kuuluvad UNESCO Maailmapärandite nimekirja • Ehitati u 4500 aastat tagasi vaaraode matmispaikadeks Sakkara Astmikpüramiidid • Vanim on vaarao Džoseri auks ehitatud astmikpüramiid • Ehitati lubjakivist • 62 m kõrge • Ehitati 29 aastat Sakkara Surnute linn • Püramiidid ja mastabad moodustavad Niiluse jõe kaldale terve "surnute linna" • Haudehitiset juurde olid ehitatud ka templid kuhu pääses läbi värava pülooni • Surnute linna valvavad sfinksid Sakkara Sfinks • Tuntuim on Chepheni sfinks Giza püramiidide juures • Sõna sfinks pärineb vanakeeka keelest ja tähendab kägistajat • Lõvi keha ja inimese peaga mütoloogiline olend Teeba • Tänapäeva Luxor • Üks arheoloog väidab et aas...
Muistne Egiptus Pt 4.-6. Eeldused ja olud Miks just seal? Milline oli Niiluse mõju Egiptusele? Kuidas looduslikud olud Egiptuse tsivilisatsiooni mõjutasid? Ühtse riigi tekkimine Põlluharimise algus u 5000 eKr Väikeriigid koondusvad Ülem- ja Alam-Egiptuse riikideks U 3000 eKr MENES liidab riigid Hieroglüüfkiri, vask Vana riik u 2650-2130 eKr Sisemine ühtsus, isoleeritus Vaarao jumalikustamine Püramiidid – Džoseri astmikp. – Cheopsi/Hufu p. – Chephreni/Hafra p ja sfinks Keskmine riik u 1950-1650 eKr Nuubia vallutamine Nomarhide suur võim “Jutustus Sinuhest” Hüksoslased – Pronks – sõjavankrid Uus riik u 1550-1075 eKr Suurima võimsuse periood Naisvaarao Hatšepšut THUTMOSIS III – Karnaki tempel EHNATON – Usureform – Nofretete RAMSES II – Abu Simbel Tsivilisatsiooni langus 1075-525 eKr Hiline periood 525-332 eKr Pärsia ülemvõim 332-30 eKr ...
Kunstiajalugu Koopamaalid: Kõige suuremad leiukohad on Altamirast Hispaaniast ja Mascoux Lõuna-Pransusmaalt. Seda aega, kui neid maaliti, nimetatakse koopamaalide õitseajaks. Maalimiseks kasutati loodusest leitud materjale: punane sangvein, kollane oolen, valge kriit, must süsi. Seda segati loomsete rasvade või luuüdiga, et joonisel kauem vastu peaks. Loomamaali õitseaeg: loomad maaliti välja väga peenelt, inimesed lohakalt. (animism) Arhitektuurilised ilmingud (Inglismaalt): Menhir üks suur kivi püsti Dolmen esialgse koopa/varju sarnane. Põhjalikum kui menhir. Kromlehh menhiritest ja dolmenitest koosnev "ansambel", kuulsaim Inglismaal asuv Stonehenge. Väikesed kujukesed: Willendorfi veenus 30cm pikkune paks naine, ilma näota, viljakuse sümbol. Vogelherdi kujud hobusekujutis, väike, väga vana kuju. Materjal: mammutluu. ...
1)Mesopotaamia · Asub Lähis-Idas · Tigrise ja Eufrati kesk- ja alamjooksu juures · Loodusvaradelt vaeneä · Oli välisnaabritele avatum ! · Palju savi ja pilliroogu Egiptus · Ulatus niiluse esimesest kärestikust jõe suudmeni · Idas ja läänes poolkõrbed · Niilus- peamine ühendustee muu maailmaga · Vihma peaaegi ei sadanud · Korrapärane üleujutus- viljakas muld · Kuntslikud niisutussüsteemid 2) Egiptuses · Vana riigi periood 2700- 2200- suured püramiidid · Vaheperiood 2200- 2000- kodusõjad, lahkumine · Keskmise riigi periood 2000- 1650- ühinemine · Vaheperiood 1650- 1550- hüksoslased · Uue riigi periood 1550-1075-diplomaatilised sidemed · Hiline periood 1075- 525 Mesopotaamia · Sumeri linnriigid 3000- 2340- kiilkiri · Akadi suurriik 2340- 2160 esimene suurriik · Vana- ...
Sissejuhatus Perioodid Egiptus jagunes : Vana riik 2778-2263 a. eKr (pealinn Memphis) Keskmine riik - 2040-1730 a. eKr Uus riik - 1562-1085 a. eKr Hilis-Egiptus 1085-332 a. eKr Egiptuse ehituskunsti tuntuimaks mälestusmärkideks peetakse püramiide, mis olnuud vaaraode hauakambrid. Esimese püramiidi ehitas Dposeri käsul arhitekt Imhotep. U. 60 m kõrge, laotatud tellistest, asub Sakkaras. Püramiidi ümbritseb suurem hoonetekompleks. Giza püramiidideväljal asuvad suurimad Cheopsi, Chephreni ja Mycerinose püramiidid. Ehitatud 26. Saj. eKr. Suurim on Cheopsi püramiid. Mõõtmed 233x233x146. Ehitatud looduslikest kiviplokkidest, mis kaalusid u. 2,5 tonni. Chephreni püramiidi kõrgus on 142 m, Mycerinose püramiidil 66m. Üks tuntumaid vaaraosid oli Tutanhamon. Tutanhamoni hauakamber avastati 1922. aastal kunagise Teeba lähedal kuningate orus. ...
Vana-Egiptuse ja Uue riigi arhitektuur Getter Kala Haudehitised · surnutest peeti väga lugu · taheti tagada hea hauatagune elu · sarkofaag · urnid siskonnaga · hauakambrid väga külluslikult sisustatud seinamaalingud kaitsvad skulptuurid Mastabad · mõeldud ülikute matmiseks · maa-alused hauakambrid, kohal kastitaoline kiviehitis · oli vaja vaaraodele uhkemaid - tekkisid astimikpüramiidid nt Dzoseri astmikpüramiid Joonis 1. Mastaba läbilõige Tõelised püramiidid · kaetud lihvitud kiviplaatidega · palju käike · sissepääsud olid peidetud · kulus tohutult tööjõudu · asusid kõrbetes üleujutuste piiri ääres Joonis 2. Püramiidi läbilõige Giza väli · Püramiidid Cheopsi (140 m), Chefreni (paar m madalam), Mykerinose (70 m) · Sfinks lõvi kehaga arvatavasti vaarao Chefreni näoga ...
Uue riigi arhitektuur. Egiptuse kujutav kunst Ats Hanst Tartu Jaan Poska Gümnaasium 10B 31.10.2012 Arhitektuur, mida uut? Sfinksid Obeliskid Click to edit Master text styles Kaljuhauad Second level Palju templeid Third level Fourth level Fifth level (Kuningate org) Obeliskid Click to edit Master text styles Second level Päikesejumala auks Third level Teravatipulised Fourth level Fifth level 10-32m pikkused Kirjeldavad hieroglüüfid ...
Egiptuse ja Mesopotaamia tsivilisatsioonide erinevused ja sarnased jooned Egiptus ja Mesipotaamia olid nii mõneski mõttes sarnased ja erinevad . Mõlemas leidus midagi , mis tõi midagi teisest rohkem esile . Kui meile öelda märksõna Niilus tuleb meelde kohe Egiptus , kui aga öelda Eufrad või Tigris hakkame mõtlema ja alles siiis lausume Mesopotaamia . Looduslikud olud olid mõlemad riigis üpris sarnased , kohati ka erinevad . Egiptuses oli Niiluse tähtsus väga oluline , tänu tema korrapärastele üleujutustele oli võimalik põlluharimine , mis andis paljudele toitu ja tööd . Vihma ei saja seal peaaegu kunagi , kui juhtub siis väga harva . Mesopotaamias samuti niinagu Egiptuseski ei tule vihma peaaegu üldse . Seal on võimalik põlluharimine tänu korrapärastele niisutamistele . Loodusvaradest leidus külluses savi ja pilliroogu .Savist sai nii elamute kui ka tarbeesemete peamine tooraine . Mesopotaamia tsivilisatsioon oli rohkem arenen...
PILET 1 VANA-EGIPTUSE ARHITEKTUUR Egiptuse arhitektuuri omapära mõistmiseks, tuleb aru saada, et see loodi uskumuste mõjul. Vanad egiptlased arvasid, et pärast inimese surma elab hing edasi ning tuleb teatud aja järel kehasse tagasi. Seepärast püütigi hoolikalt säilitada surnukehasid (balsameerides ja mattes kindlatesse haudeehitistesse). Et surnu saaks ka hauatagsues elus nautida kõiki mugavusi, pandi hauda kaasa tarbe- ja luksusesemeid, teenrite kujukesi. Kõige enam hoolitseti selle eest, et kindlustada igavene elu vaaraole. Juba tema eluajal raiusid, vedasid, paigaldasid tuhanded alamad aastakümnete viisi tohutuid kiviplokke vaarao haudehitiste jaoks. Tolleaegse tehnika madala taseme juures läks see maksma palju inimjõude ja elusid. Kõige väiksemad haudehitised olid väiksemad, kiviplaatidest moodustatud mastabad. Neile järgnesid suuremad, asmetena tõusvad nn. Astmikpüramiidid, millest vanim asub Sakkarad ja ehitati umbes neli ja poo...
Ajalugu (Vana-Idamaad) 1. Kus, millal ja miks tekkisid vanimad tsivilisatsioonid? Mille poolest olid nad sarnased? V: Vanimad tsivilisatsioonid tekkisid suurte jõgede ääres. Kõige vanemad on Mesopotaamias Eufrati ja Tigrise alamjooksul ja Egiptuses Niiluse ääres. Nad tekkisid siis kui piirkonnas oli üle mindud viljelusmajandusele ja enamasti oli hakatud ka metalli kasutama. Varased tsivilisatsioonid on põlluharijate ja karjakasvatajate ühiskonnad. Nende algus langeb enamasti varasesse pronksiaega. Oli kujunenud ühiskondlik tööjaotus, ühiskond jagunes erinevateks majanduslikeks klassideks. Peaaegu kõigis tsivilisatsioonides tunti kirja. 2. Põhjenda, miks püsis Vana-Egiptuse riik ja kultuur ligi 3000 aastat? V: Maa geograafiline asend ja ühiskonna tihe seos looduse rütmiga põhjustasid Egiptuse tsivilisatsiooni stabiilsuse ning traditsioonilisuse....
RAMSES II Sissejuhatus Ramses II oli kuningate kuningas ja vägev Vana-Egiptuse sõdur, kes elas u. aastatel 1293-1185 a eKr (19. dünastia ajal). Teda mäletatakse ajaloos kui ,,võidukat vaarao". Tänu kangelaslikele ja aukartust äratavatele sõjakäikudele, laienesid tema valitsusala piirid liikudes ühest Egiptuse otsast teise ning suurendades oma kuulsust võimsate ehitiste ja templitega, kus veel praegugi troonib tema pilt. Tema 67-aastase valitsemisaja jooksul tehti kõike suurejooneliselt. Ükski teine vaarao ei ehitanud nii palju suuri templeid, ei püstitanud nii palju hiidkujusid ja obeliske ega sigitanud nii palju lapsi. Ajaks, mil ta enam kui 90-aastasena suri, oli ta jätnud Egiptuse näole oma kustutamatu jälje. Lapsepõlv Noore printsina võttis Ramses II omaks vanaisa sõjaväelised tavad. Juba tema vara...
ESIAJALUGU. · Universum tekkis 12 miljardit aastat tagasi. · Maa tekkis 5 miljardit aastat tagasi. · Aeg tekkis siis, kui tekkisid inimesed, kes seda arvestama hakkasid. · Meie ajaarvamine on päris 6. sajandist. Inimese teke. (vt. tabel) Metallide teke. · Kuld · Vask · Pronks 2500 eKr · Raud 1300 eKr Üldine areng. · Rohumaale elama asumine · Anastav majandus toidu hankimine loodusest · Tööriistade valmistamine · Püstine kõnd · Kõne teke = tule kasutamine Valmistati palju naisekujukesi, millele on iseloomulikult rõhutatud sootunnused rinnad, puusad ja talje. TSIVILISATSIOON. Tsivilisatsioon hästi korraldatud ja kõrge tasemega ühiskond. Tekkimise eeldused · Viljelusmajandus · Metallitöötlemine Tekkimise põhjused · Vägivalla kasutamine · Ühiskonna elu paremini korraldamine Tun...
KONTROLLTÖÖ nr.1 1. Nimeta kunstiajaloos käsitletavaid kunstiliike (lisa selgitav kommentaar) Arhitektuur(ehituskunst), maalikunst ja skulptuur(kujude raiumine või voolimine), samuti graafika(trükiplaadile tehtud joonistusest paberile tõmmise tegemine) ning tarbekunst(paljude liikidega) 2. Kus asuvad kõige hinnatavamad koopamaalid ning millal need loodi? Altamira koobastes ja Lascaux koobastes Prantsusmaal. Need loodi ligi 20 000 aastat tagasi. 3. Selgita mõisted- menhir e. megaliit, dolmen, kromlehh. Kus neid tänapäeval näeme? Menhire ehk megaliit teravatipulised kivimürakad, mida euroopa lääneosa inimesed hakkasid püsti ajama. Dolmen algelised hauakambrid kromlehh ringidena paigutatud mehirid või dolmenid Prantsusmaal Carnaci asula läheduses ja Stonehengeis Inglismaal. 4. Millist nime kannab üks vanemaid Euroopas valmistatud inimest kujutav skulptuur ? "Wi...
Vana-Egiptuse kunst Referaat Tallinna Nõmme Gümnaasium 10.D klass Martin Pukspuu 08.10.2009 Sissejuhatus Vana-Egiptuse riigi alguseks loetakse Põhja- ja Lõuna-Egiptuse ühendamist umbes 3000. aastal e.m.a., lõpuks aga riigi vallutamist roomlaste poolt aastal 30 e.m.a. Algselt olid vaid väikeriigid ehk noomid, mis hiljem, ühise niisutussüsteemi loomisel, kujunesid läbi pika arengu üheks ühteseks Egiptuse riigiks. Niiluse org kaitses hästi rändrahvaste ja nende rünnakute eest, muutes Egiptuse suletuks ja etnilise koosseisu suhteliselt püsivaks, seetõttu on Egiptuse traditsioonid ja normid väga vanad ning tugevad. Oli küll ajajärke, mil riik lagunes kas välisvallutajate hoopide all või siis sisemiste vastuolude tõttu. Vaatamata sellele oli vanade egiptlaste loodud kultuur väga püsiv ega muutununud märgatavalt ligi kolme t...
Egiptuse ja Mesopotaamia tsivilisatsioonide sarnasused ja erinevused Esimesed tsivilisatsioonid kujunesid suurte jõgede ääres. Umbes 3000 aastat eKr leidis see aset Mesopotaamias Eufrati ja Tigrise alamjooksul ja Egiptuses Niiluse ääres. Kaks eelnevalt mainitud linnatsivilisatsiooni tekkisid nn viljaka poolkuu alale, mis oli ümbritsetud mägedega. Põlluharimine oli mõlemal tsivilisatsioonil aga raskendatud, kuna sadas viljakasvatamiseks liiga vähe. Egiptuses oli põlluharimine veidikene lihtsam, kuna sealsetel Niiluse kallastel toimusid enamjaolt üleujutused vastavalt põllumaa vajadustele. Mesopotaamialased pidid aga põllumaid niisutama kuntslikult. Põlluharimisse tõi edu kindlasti soodne kliima. Suuri sarnasusi võib kohata kindlasti ka mõlema tsivilisatsiooni uskumistes jumalatesse. Austati jumalaid ning toimus jumalate kummardamine. Jumalad liikusid nii taevas kui ka maa peal. Tänu sellele ehitati jumalatele ...
ülem Egiptus ümbritsesid poolkõrbed, kõrbed. peamine ühendustee niilus, kogu vanaaja Egiptus muust maailmast suht. eraldatud. põlluharimine vaid tänu niiluse üleujutustele 5000a. ekr esimesed põlluharijate asulad niiluse ääres 3000a. ekr liitsid ülemegipt. valitsejad eg. ühtseks riigiks, sellest ajast kuninga võim, samal ajal kujunes välja hieroglüüfkiri, ulatuslikumalt vaske kasutama kuid ka kivi. Vana riigi periood u 27002200a. ekr sellest ajast püramiidid, kujunesid välja tsivil. tunnused rangelt herarhialise korraldusega riik ja ühisk. mis allus kuninga võimule ningi egiptuse usk. pärast seda Egiptus mitmeks teineteisest sõltuvaks piirkonnaks sisesegadused, kodusõjad. Keskmise riigi per. u 20001650a. ekr maa uuesti ühtseks riigiks, loodi elukutseline sõjavägi. pärast seda taas jagunes. Uue riigi per. u 15501075a. ekr taas ühtne riik, hobukaarikute kasut., vallut...
Esimesed inimesed: 6-5milj Aafrikas hominiidid ehk inimlased hargnesid tänapäeva inimahvide eellastest. 5-2milj australopiteekused (alla pooleteisemeetri pikad, aju ahvi omast arenenum, liikusid kahel jalal ja ronisid puude otsas). 2,5milj arenes ühest australopiteekuse liigist varaseim teadaolev tööriistade valmistaja- homo habilis.(kiviaja algus) 2milj Homo erectus, kes lisaks tööriistadele oskas ka tuld teha. Asutas Aasia ja Euroopa, arenes Heidelbergi inimene(küttis suuri loomi, valmistas keerukaid tööriistu, ületas oma eelkäijaid) ja Homo antecessor, keda peetakse inimese eelkäijaks. 250000-30000 elasid jääaegses euroopas ja aasias neandertallased(jässakad. Küttisid suuri imetajaid, matsid surnuid), kelle arengutase küündis nüüdisinimesteni. 200000 arenes aafrikas Homo sapiens ehk nüüdisinimene. 100000olid nüüdisin asutanud ka Lähis-Ida, kust nad levisid Aasiasse ja Euroopasse. 60-50000 asutasid in Austraalia.45000sai alguse nüüdis...
Australopiteekus Aafrikast, lüli inimahvide ja inimeste vahel, hakkas kõndima kahel jalal Homo habilis ehk osavinimene- esimesed tööriistad, Homo erectus sirginimene, valmistasid tööriistu ja kasutasid neid Neandertallased Homo sapiens ehk tarkinimene arenenud aju ja osavad käed, täiuslikumad tööriistad, TSIVILISATSIOONIDE TUNNUSED : 1) Viljelusmajandus 2) Ühiskonna varanduslik kihistumine 3) Riiklus rikkam ülemkiht kontrollib alamaid kihte 4) Tarvitusel kiri 5) Kõrgkultuur usk, kirjandus, teadus Aeg jaguneb esiaeg, ajalooline aeg( vanaaeg, keskaeg,uusaeg) Vanaaeg algas mesopotaamias ja Egiptuses tsivilisatsiooni tekkega MUISTNE EGIPTUS U 3000 a eKr Menes liidab Alam ja Ülem Egiptuse üheks, ka kujunes välja hieroglüüfkiri ning kasutusele võeti laialdasemalt vask. Vana riik ( u 2600- 2100 eKr ) suured püramiidid, kujunesid egiptuse tsivilisatsiooni t...
Vana, kesk, uus, lähiajalugu.Kiviaeg- tööriistad kivist, tegeleti koriluse, küttimisega, kalapüügiga, homo habilis võttis kasutusele kivi, tule tegeminePronksiaeg- tähtsaim tööriistamaterjal pronks, maaviljelus, muututi paiksemaks, rändkarjakasvatus, surnute matmise rituaalidRauaaeg- maaviljelus, loomapidamine, käsitöö, ehituse, liiklusvahendite ja relvastuse areng, klassiühiskond.Inimese eellased: Astralopiteekused-5-2 mlj a.t. <1,5m, kahejalgsed, väike aju, tugevad käed, suur nägu, kühmus; ei kütitud, roniti puude otsas. Homi habilis- osav inimene- 3 mlj a.t. kehahoiak paranes, ajumaht suurenes; tööriistade valmistamine kivist, küttimine, korilusHomo erectus- sirge inimene, alaliik Heidenbergi inimene- 2 milj a.t. tume nahk, pikemad, sihvakamad, ajumaht suurem; küttimine, korilus, pihukirves, tule kasut, eluasemed(koopad, onnid)Homo sapiens-1.)neandertaallane-250 000 a.t. etteulatuv näoosa, lai nina, langus laup küttimine, püsiv eluas...
Vana-Egiptuse arhitektuur Sissejuhatus. Egiptuse arhitektuuri omapäraks on see, et suures osas loodi see uskumuste mõjul. Vanad egiptlased arvasid, et pärast inimese surma elab hing edasi ning tuleb teatud aja järel kehasse tagasi. Seepärast püütigi hoolikalt säilitada surnukehasid, need balsameeriti ja maeti kindlatesse ehitistesse, mis spetsiaalselt tehti surnute jaoks . Et surnu saaks ka hauataguses elus nautida kõiki mugavusi, pandi talle hauda kaasa igasuguseid kaunilt kujundatud tarbeesemeid ja luksusesemeid, samuti teenrite kujukesed. Juhuks, kui inimese surnukeha peaks kuidagi hävima, tehti temast veel kujusid, et hing saaks tagasi tulles nendesse asuda. Püramiidid. Egiptuse ehituskunsti vanimad ja ühtlasi omapärasemad ehitised on Vana riigi valitsejate haudehitised püramiidid. Neid on tänaseni säilinud umbas 100. Nad asetsevad Memphisest lääne pool, moodustades umbes 70 kilomeetri pikkuse rea. En...
PÄRNU-JAAGUPI GÜMNAASIUM 10.klass Linda Pihl VANA EGIPTUS Referaat Mõisaküla 2009 Sisukord Sisukord..................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus................................................................................................................................3 1 Religioon..................................................................................................................................4 1.1 Jumalad............................................................................................................................. 4 1.2 Pühad loomad...............................................................................................
hominiid-inimlaste evolutsiooni ahvilikest eellastest nüüdisinimeseni anastav majandus-kõik vajalik loodusest,korilus,kalapüük,küttimine viljelusmajandus-toit kasvatatakse ise,karjakasv,põlluhar neoliitiline revolutsioon-oli ühiskonna ümberkorraldumise periood mesoliitikumi ja neoliitikumi vahel, hankivalt majanduselt viljelevale majandusele tsivilisatsioon-hästi korraldatud ja kõrge kultuuritasemega ühiskond primaarne tsivilisatsioon-kujunuesid sõltumatult,sisemistel põhjustel sekundaarne tsivilisatsioon-kujunes arenenumate naabrite mõjul riik-vahend ühiskonna paremaks korraldamiseks esiaeg-inimühiskonna kõige kaugem minevik ajalooline aeg-periood,millest on säilinud kirjalikke mälestisi,kirja kasutuselevõtt,vanaaeg,keskaeg,uusaeg antiikaeg-Vana-Kreeka ja Vana-Rooma antiikkultuuri ajastu,800 eKr- 500 pKr saduff-veetõstuk.millega toimetati vett sinna kuhu see ei ulatanud hieroglüüfkiri-kirjamärgid,meenutavad piltkirja vaarao-jumala esin...
VanaEgiptuse arhitektuur Uus riik Referaat. Sigrid Nurmeleht 10c SISSEJUHATUS VanaEgiptuse kultuur hakkas kujunema IV aastatuhande lõpus enne Kristust Niiluse jõe kallastel. Algselt olid vaid väikeriigid ehk noomid, mis hiljem, ühise niisutussüsteemi loomisel, kujunesid läbi pika arengu üheks ühteseks Egiptuse riigiks. Niiluse igaaastased üleujutused, kunstlik niisutamine ja soodne kliima lõid head tingimused põlluharimiseks. Niiluse org kaistses ka hästi rändrahvaste ja nende rünnakute eest, muutes Egiptuse suletuks ja etnilise koosseisu suhteliselt püsivaks, seetõttu on Egiptuse traditsioonid ja normid väga vanad ning tugevad. (Kangilaski 1997). Egiptuse ajalugu pariodiseeritakse vaaraodedünastiate järgi, mida on loendatud kolmkümmend. III VI dünastia valitsesid Vana Riiki ( u. 27782236 eKr), XI XIII dünastia (u. 20401730 eKr) moodustas Keskmise Riigi. Sellele järgnes tein...
Ürgaja kunst 1. Mida tähendab ladinakeelne sõnaühend homo sapiens? Mõistusega inimene 2. Nimeta 3 peamist kunstiliiki? Arhitektuur, maalikunst, skulptuur 3. Mis on vandalism ja kes on vandaal? Kust need sõnad pärinevad? Vandalistid hävitavad kunsti. Skandinaaviast pärit vandaalide hõimu järgi. 4. Too näiteid vandalismist meilt või mujalt! Mona Lisat on üritatud mitu korda happega visata 5. Milliseid kunstiliike leidus juba ürgajal? Koopamaalid, kivist ja luust kujukesed 6. Mille järgi on nime saanud kiviaeg ja pronksiaeg? Kiviajal valmistati esemeid enamasti kivist, pronksiajal pronksist. 7. Kus on avastatud kõige kuulsamad koopamaalingud Euroopas? Mis ajast need pärinevad? Hispaanias Altamira koobastes ja Lascaux koobastes Prantsusmaal. 20,000 a. tagasi. 8. Mida kujutati tavaliselt koopamaalidel? Jahiloomad 9. Mis on koopamaalide juures kõige hämmastavam? Tõet...
Egiptuse ja Mesopotaamia tsivilisatsioonid: sarnasused ja erinevused Egiptus ja Mesopotaamia on ühed vanima ajalooga tsivilisatsioonid. Need tekkisid umbes 3000 aastat e Kr. Mõlemad asusid suurte jõgede ääres. Egiptus asub Niiluse jõe kallastel ning mesopotaamia Tigrise ja Eufrati jõe Kesk- ja alamjooksualal. Nende kahe tsivilisatsiooni vahel on päris palju nii sarnaseid, kui ka erinevaid jooni. Valitsemiskorralduselt oli Mesopotaamia ühiskond Egiptusega võrreldes vähem reguleeritud. Egiptuses valitses range hierarhia, mille eesotsas absoluutne jumal-kuningas vaarao. Vaaraod peeti jumalatest määratud vahendajaks jumalate ja inimeste vahel. Ka Mesopotaamias oli kuningavõim piiramatu, kuid Egiptusele omane valitseja jumalustamine Mesopotaamias ei juurdunud. Valitseja oli vaid jumalate esindajaks ning ka peapreestriks. Valitseja pidi vastutama ka alamate heaolu eest, et olla kindel...
Tsivilisatsiooni tunnused: asustus tihenes, kerkisid esile suuremad keskused, kohalikud pealikud ühendasid enda võimu alla järjest ulatuslikumaid alasid, kirjamärgid. Mõisted:Menes- Ülem-Egiptuse valitseja, kes 3000a.eKr. liitis üheks riigiks Alam-ja Ülem-Egiptuse. Memphis Menese rajatud pealinn Ülem-ja Alam-Egipstuse piirialale. Vaarao- Egiptuse kuningas; piiramatu võimuga valitseja. Vaarao isik ja võim olid jumalikud; teda peeti jumalaks,riigi kõrgeim preester. Püramiidid- vaaraode võimu kõige suurejoonelisem materiaalne kehastus. Nomarhid- ehk noomid. Nomarhid on maakondade ehk noomide asevalitsejad. Preestrid(templid) vaarao määras oma volituste konkreetseks elluviimiseks ametisse preestrid.Nende päralt oli vahetu korraldav võim Egiptuse peamistes pühapaikades tempilites. Amon-Ra - ta sai Uue Riigi ajal tõeliseks peajumalaks.Tema tähtsaim pühamu oli Karnaki tempel. Muumia on konserveerunud surnukeha, millel on säilinud pehme...
Egiptus paikneb Niiluse kesk- ja alamjooksul ning jaguneb Alam- ja Ülem-Egiptuseks. 3000-2650 eKr Varadünastiline periood. Valitsesid I ja II dünastia. Menes ühendas Alam- ja Ülem-Egiptuse üheks riigiks. Rajati Memphis, tekkinud oli hieroglüüfkiri. 2650-2130 eKr Vana riik. Valitsesid III ja IV dünastia. Ülem-Egiptuses tugevnesid Teeba valitsejad e. preestrid. 1950-1650 eKr Keskmine riik. Valitses XIIXIV dünastia. Vaarao Amenemhet I viis riigi pealinna Memphisesse. Valitsevad nomarhid ning nende võim kasvab. 1550-1075 eKr Uus riik. Valitses XVII-XX dünastia. Kõige võimsam riik. Ahmos kihutas hüksoslased riigist välja ning taastas ühtsuse. Ülemvõimu laiendatakse Aasia suunas. Loobutakse püramiidide ehitamisest, rajatakse templeid. 11. sajandil vaaraode võim nõrgeneb. Riik pole poliitiliselt ühtne. 1075-525 eKr Egiptus oli enamiku aega jagatud kaheks sõltumatuks riigiks: Alam-Egiptuses valitsesid vaaraod ning Ülem-Egiptuses Amo...
Mõistete töö 10. Klassile Kerli Loopman 10B Seleta mõisted ja too näiteid: Madlääni kultuur - 15 000 aastat tagasi hakati Lääne- Euroopas ürginimeste tehnilisi ja kunstilisi saavutusi nimetama madlääni kultuuriks Madeleine järgi. Dolmen - Hauarajatis, mis on tehtud kiviplaatidest ja ka kaetud sellega. Dolmenisse maeti inimesi peamiselt 4.-2. aastatuhat eKr. NÄIDE: dolmen Carnaci lähedal Bretagne'is. Tsikuraat - Massiivne torn,mis astangutena ülespoole aheneb. Mesopotaamia templite kõige originaalsem osa. Astangute seinad olid liigendatud eenduvate osadega ning mitmesuguste vahenditega erivärvilisteks tehtud ( nt põletatud tellis). Tsikuraadi tipus asus väike tempel ehk jumala elukoht, mida katvate glasuurtelliste helesinine värvus rõhutas veelgi tsikuraadi seost taevaste jõududega. Küllap oli teistelgi värvustel sümboolne tähendu...
VANAANTSLA KUTSEKESKKOOL EGIPTUS KAIRO Referaat VanaAntsla 2011 SISUKORD: 1. Sissejuhatus lk 1 2. Kairo lk 23 3. Religioon ja keel lk 4 4. Kliima ja riietus lk 5 5. Majutus lk 6 6. Hotellisoovitused lk 7 7. Raha ...
EGIPTUSE KUNST Egiptuse kunstile on omased kaks iseloomulikku joont: 1) kunst on tihedalt seotud hauataguse eluga, kunsti põhieesmärgiks oligi hauataguse elu sisustamine 2) kunst püsis väga pikka aega (u. 3000 aastat) muutumatuna I Arhitektuur Elamu- ja lossiarhitektuur on väheolulised. Tähtsaimad on hauaehitised. See on seotud usuga - arvati, et inimese hing, vaimne teisik elab peale surma edasi. Hingel peab olema koht, kuhu minna, järelikult tuleb keha säilitada. Igaks juhuks, kui keha peaks hävinema, tehti inimesest ka kujukesi. Hauatagusesse ellu oli samuti vaja kaasa panna mitmesuguseid esemeid. Hauakambrite areng tegi läbi mitu etappi: mastaba astmikpüramiid püramiid Säilinud on u. 100 püramiidi, mis moodustavad u. 70 km pikkuse rea. Tuntuimad asuvad Giza püramiidideväljal. Näiteid püramiididest: * Cheopsi püramiid (146 m kõrge,...
Mõistete töö 10.klassile Seleta mõisted ja too näiteid: · madlääni kultuur 15 000 aastat tagasi hakkasid Lääne Euroopas ürginimeste tehnilisi ja kunstilisi saavutusi nimetama nii Madeline koobaste järgi. · dolmen- Kivikalme. Need on suurtest püstistest kiviplaatidest ehitatud ning plaadiga kaetud kambrid. Sinna oli maetud korduvalt ja tihti pikema aja jooksul. Esines neoliitikumist pronksiajani Põhja-Aafrikas,Euroopas ja Aasia rannikul. · tsikuraat Kõrge massiivne torn, mis aheneb astangutega ülespoole. ( Kõige paremini on säilinud tsikuraat sumerite linnas Uris. ) Paabeli torn, · püramiid- Haudeehitis ( mastaba ) mis on loodud vaaraodele. Kui ülikute mastabad olid maa-alused kividega vooderdatud hauakambrid ning selle kohal asus kastitaoline kiviehitis , siis vaarao jumalikkust arvestades pidi tema haudeehitis olema oluliselt suurem kui ühelgi alamal. Mastaba ehitatigi kõrgem, aga kõrgustesse tõ...
AJALUGU 06.09.2011 · Sissejuhatus. · Ajalugu jaotatakse 5 suureks perioodiks · Muinasaeg-maakera tekkest 5.aastatuhandeni · Vanaaeg-esimeste riikide tekkest aastani 476AD(anno domino) · Keskaeg-476-16.sajand · Uusaeg-16.sajand-1900 · Lähiajalugu-1900-2000 · MUINASAEG · Algas umbes 5 miljonit aastat tagasi, kui elas esimene inimes taoline olend- australopiteekus · Areng kiireneb kiviaja tulekuga umbes 2,5 miljonit aastat tagasi · Umbes 250 000 aastat tagasi arenesid välja neandertaallased. Kaovad mõistatuslikult umbes 40 000 aastat tagasi · HOMO SAPIENS · Tänane inimene, kes ilmub maale umbes 200 000 aastat tagasi.Arvatakse, et euraasias, kustkohast liigub edasi mujale. · Toetab täielikult Darwini teooriat, et inimene on arenenud ahvist. · Oskab töödelda kivi, joonistada ning nikerdada. · Asustus laieneb jääaja lõpuga 12 000 aastat tagasi. · TSIVILISAT...
KUNSTIAJALUGU Kunstiajalugu on kujutavakunsti liikide (maal, skulptuur, arhitektuur, tarbekunst) ajalooline arengukäik. Kunsti tekke põhjusteks olid usk, igavus, vajadus ilu järgi. ÜRGAJAKUNST Maal Esimesed maalid valmisid juba 20000 aastat tagasi, need maaliti pimedatasse koopa soppidesse taime mahlade ja värvimuldadega. Seintele maaliti kõige enam loomi. Tuntumad koopad on Altamira Hispaanias ja Lascaux Prantsusmaal. Skulptuur Leitud on palju luust või kivist tehtud looma ja inimfiguure. Tuntuim on tolleaegne iluideaal Willendorfi Veenus Arhitektuur Menhir mitme meetri pikkune looduslik kivisammas. Dolmen algeline haua kamber. Kromlehh ansambel mis koosneb menhiritest ja dolmenitest. Kuulsaim neist on Stonehenge. VANAEGIPTUS Ühtne tugev Egiptuse riik tekkis umbes 2800 aastat e.Kr. Seda valitses piiramatu võimuga maapealse...
annaabi.ee 
