Realismi kontrolltöö kordamisküsimused
Lõpetades sõjainsenerikooli, andis
ta kohe erruminekupalve, kuna tahtis saada kirjanikuks. Dostojevski elas vaeselt, kuna
oli mängur, vaid tänu naise abile ja oskusele rahaasju korraldada, püsis nende pere
enam-vähem ree peal. Esikteose, ,,Vaesed inimesed" (1845) ilmumisel võeti
Dostojevski avasüli Peterburi kirjanike poolt vastu. Seal liitus ta põrandaaluse ringiga,
mis lõpuks viis 1849. aastal arreteerimiseni ja Venemaa karmimaisse vanglasse
saatmiseni, kus määrati talle surmanuhtlus. Vaid hetk enne, kui ta oleks hukatud, anti
talle armu, nii et mõnes mõttes on ta läbi elanud enda hukkamise. Talle määrati
sunnitöö. Oma elu lõpus langesid tema surnud venna võlad tema kaela ning teda
ähvardas võlavangla. Ka seekord hoidis naine neid üleval ning ei lasknud perel päris
laastatusse vajuda. Tema tervis halvenes pidevalt ning ta suri 1881. aasta jaanuaris.