Liibüa Asukoht · Liibüa on riik Põhja-Aafrikas Vahemere lõunarannikul ja Sahara põhjaosas. · Piirneb Tuneesia, Alzeeria, Nigeri, Tsaadi, Sudaani ja Egiptusega. Riigist · Pealinn Tripoli · Pindala - 1 759 540 km² · Riigikeel araabia · Rahaühik dinaar (LYD) Liibüa vapp ja lipp. Rahvaarv ja selle muutus · Rahvaarv (andmetega 2006) on 5,670,688. · Mehi 2,944,632 ja naisi 2,726,056. · Elanike arv on pidevas kasvus. · Rahvaarvu kasv 2006-2050 on 86%. · Arvatavasti on rahvaarv 2050 aastaks ületanud 10 milj piiri. Loomulik juurdekasv ehk iive · Sündimus on 27. · Suremus on 4. · Seega on iive positiivne - 23. · Ühe naise kohta on lapsi 3,4. · Imikusuremus on 26. Ränne ehk migratsioon · 10% rahvastikust rändleb. · 20%-l on poolrändeluviis. · Sisse- ja väljarännet riigist ei toimu. Rahvastiku tihe...
23. Linnastumine ehk urbaniseerumine Liibüa rahvastikust elab linnas 86% . Suures osas koondunud kahte suuremasse linna Tripoli ja Benghazi. Rahvastiku tihedus nendes linnades ületab 3000 in/km². Hõive ehk inimeste tegevusalad Tähtsaimaks tootmisalaks on nafta. Veel toodetakse maagaasi ja kaevandatakse raua- ja mangaadimaaki ja keedusoola.Tegeletakse käsitöö, põllumajandusega, eriti puuviljakasvatusega, karjapidamisega ja kalandusega. 5 Rahvuseline ja usundiline koostis 97% Liibüa elanikkonnast moodustavad araablased. Ülejäänud 3% on põhiliselt teistest aafrika ja araabia maadest sisse rännanud. 97% elanikkonnast on muhameedlased, valdavalt sunniidid Ränne ehk migratsioon 10% rahvastikust rändleb. 20%-l on poolrändeluviis. Sisse- ja väljarännet riigist ei toimu. 6 Kasutatud materjalid. www.google
Keskajal oli küla eesotsas külavanem. Külavanema ülesandeid täitis sageli kubjas, kelle ülesandeks oli näiteks kümnise(1/10 saagist) kogumine ja talupoegade mõisteole (mõisa põllul töötamine) saatmine. Pärast vallutust hakati maaisandate ja nende vasallide majapidamisi nimetama mõisateks, kõige rohkem rajati neid Harjumaale ja Lääne-Virumaalt. Suur osa mõisate sissetulekust saadi sõltuvatelt talupoegadelt naturaalandamitena. Mõisates tegeleti viljaksvatusega, karjapidamisega, kala püüdmisega, mesindusega, vilja jahvatamisega. Mõisapidamist juhtis valitseja oma abilisega, lisaks töötasid mõisas veel näiteks kokad, õllepruulijad, rehepapid, metsavahid, mitmesugused käsitöölised, virtin jt. 3. Loe läbi õpikust lisatekstid 5 ja 6, lk 65. 1)Kirjelda, millisena näeb Fabricius Liivimaa talurahvast. Mida ta näeb nende juures laidu,- mida kiiduväärset? Ta arvab, et talurahvas tundub lihtsameelne ja harimatu, kuid nad on osavad valetajad. Ta leiab, et
annaabi.ee 
