Minu esimene koer
Minu esimene koer
Nii kaua kui ma ennast mäletan, olen ikka koera tahtnud. Aga alati
leiti mingi põhjus, et toredat koduvalvurit mitte võtta. Küll mul oli hale
meel. Mõnikord nutsin kah, aga ikka ei suutnud vanemate meelt
haledaks teha.
Tänu õnnelikule juhusele olen nüüd ikkagi koeraomanik. Oma
esimese koera sain sellel talvel, kuid tutvusin temaga juba sügisel.
See oli ilus sügispäev , kui ma läksin koos oma õdedega
Sõmerpalu laadale. Seal nägime ühte naist , kes müüs kutsikaid. Need
olid imearmsad. Mu õde tahtis ühte kutsikat endale ja nii ta ostiski
ilusa isase kutsika, kellele pandi nimeks Muffin. Sügisel elas õde oma
perega veel maal ja Muffin oli loomulikult nende juures. Talve saabudes
kolisid nad linna korterisse. Muffin ei õppinud aga kuidagi ühismaja
reegleid selgeks. Nimelt ei tähendanud naabrite rahu talle midagi.
Koerake haukus iga krõbina peale...