Vana-Kreeka
Kreeka ajaloo põhiperioodid
Tume e. Homerose ajajärk (1100-80 eKr):
Tsivilisatsioon kadus, kiri unustati. Hetiitidelt võeti üle oskus sulatada rauda, see tõrjus välja
pronksi.
Toimub väljaränne Väike-Aasia läänerannikule (looduslike tingimuste töttu).
Kujuneb Joonia maakond.
Egeuse meri kujuneb Kreeka e. Hellase sisemereks.
Arhailine ajajärk e. tsivilisatsiooni uus tõus (800-600 eKr):
Üldiseks sai paikne eluviis, olid põlluharijad ja karjakasvayajad.
Peamiselt kasvatati viinamarju ja oliive.
Loomadest kasvatati lambaid.
-Varanduslik kihistumine
-Riiklus
-Kirja olemasolu
-Vaimne tegevus
Olulisemad sündmused:
7. saj eKr elavneb kaubandus - see tingis raha kasutuselevõtmise.
Alguse sai see Lüüdias ning toimis esialgu vaid väliskaubanduses.
Alates 5. saj. eKr muutus raha üldkasutatavaks.
Ülekreekaliste religioossete keskuste kujunemine.
Olümpia mängude korraldamine iga 4 aasta järel, alates aastast 776 eKr.