ning äratamaks temas huvi selles valdkonnas rohkem teadmisi omandama ja õppima, et veel rohkem kõigest teada saada. KAELAVÕRUD 1 Levinumaks kaelavõru liigiks keskmisel rauaajal olid jämenevate vaheliti otstega võrud. Neid on valmistatud nii pronksist kui ka hõbedast. Viimaseid on saadud mitmest aardeleiust. Kardla aardes oli ka üks väike kullast kaelavõru. Tavaliselt on niisuguste võrude kaare ristlõige ümmargune, kuid hõbedast eksemplaridel võivad otsad olla ka fasseteeritud. Esineb ornamenti sooni, kolmnurki, ringe jms. Otste suurim paksus on vahetult kaelavõru lõpus või natuke enne seda. Osa hõbedast kaelavõrusid on keskelt jämeneva kaarega ja suletavad haagi või aasaga. Eelviikingiajal levisid lamedate otstega kaelavõrud. Nende kaart on kaunistatud
807 MWh). Uurimustööle hinnangut andes võin tunnistada, et täitsin püstitatud eesmärgid. Antud temaatika kohta võiks teha magistritöö, sest antud teema on väga lai. KASUTATUD KIRJANDUS 1. Eesti Rahvusringhäälingu koduleht http://uudised.err.ee/?06268281 2. Delfi koduleht http://rahvahaal.delfi.ee/news/uudised/anna-teada-kas-jaid-saaremaal- elektrita .d?id=64856248 3. Delfi koduleht http://eestielu.delfi.ee/eesti/hiiumaa/kardla/elu/hiiumaa-maadles-elektrikatkes tustega -kokku-puudutas-see-1700-klienti.d?id=65461246 4. Eesti metsad 2008 uuring http://www.keskkonnainfo.ee/publications/16314_PDF.pdf 5. Konkurentsiameti aruanne http://www.konkurentsiamet.ee/file.php?18686%E2%80%8E 6. Elektrilevi koduleht https://www.elektrilevi.ee/et/hind 7. Saarte Hääle koduleht http://www.saartehaal.ee/2012/12/22/ou-hekva-mehed-toid-voolu- tagasi 8. NV Energy koduleht https://www.nvenergy.com/home/safety/treetrimming.cfm 9
Need olid arvatavasti skandinaavlased. Lisaks oli seal veel palju mängunuppe ja täringuid. Leidus ka loomade luid, nii toiduloomade kui ka koerte, ka kulliluid. Kääpad on ümara põhiplaaniga, 5-6m läbimõõduga või on piklikud, hästi pikad. Need on põhiliselt Kagu-Eestis. Kääpasse maeti tuhastatult. Seal piirkonnas olid võib-olla tsuudid, nemad kasutasid kääpaid. Sel ajajärgul hakkavad siin esinema ka hõbe- ja kuldehted. Kõige tuntum on Kardla aare 7.-8. sajandist. Seal oli väga palju hõbesõlgu, 11kaelaehet, 1 kullast kaelaehe ja muud. Viikingiaeg Viikingiaeg on Põhja-Euroopas hästi tuntud ajajärk (800-1050). Tuntud on see ka Lääne-Euroopas, kus viikingid käisid retkedel. Peamised teadmised on Lääne-Euroopas kirjalikest allikatest, mida kirjutasid peamiselt kloostrimungad. Viikingeid kujutati äärmiselt metsikute ja hulludena. Seepärast tuleb neist hirmus ja jube pilt.
Lätist. Kääpad on liivakuhemikud, tavaliselt männimetsa all, ümara põhiplaaniga, 5-6 m, või on pikad. Surnud on põletatud ja lisatud mõni ehe. Need olid peamiselt Kagu - Eestis. Lõuna poolt balti hõimude alalt jõuavad Eestisse mitmed uued esemed. Põhja - Eestisse saabuvad Skandinaavia asjad. Rauaajal Lõuna - ja Põhja - Eestis on pilt erinev. Linnuseid rajati eesmärgiga, need olid ülikute residendid, sest keskmisel rauaajal hakkas meid esinema hõbeaardeid. Kõige tuntum on Kardla aare. See on 7. – 8. saj aare, Tartu lähedalt. Seal on palju hõbedast sõlgi, käevõrusid, kaelaehe, üks kullast käevõru. See näitab, et teatud isikutel oli küllaltki suuri väärtusi. Aarded ei pärine linnustest, vaid pigem kuskilt mujalt. Viikingiaeg Põhja - Euroopas hästi tuntud aeg, 800 - 1050. Viikingeid tuntakse ka läänes, sest sinna tegid nad kauba – ja sõjaretki. Neisse suhtuti halvasti, sest infot saadi kirjalikest allikatest, mille koostasid mungad, kristlsed,
o Ringvall- linnused iseloomustab ümber kogu linnuse rajatud kõrge kunstlik vall. Kõige võimsamad püstitati Saaremaale ja Lääne-Eestisse kus neid tuntakse maailinnade nimetuse all. o Maeti ikka tarandkalmetsse lisama hakati vaid relvi. o Alates V-VI saj sagenes ehete, relvade ja tööriistade peitmine. Pronksehete kõrval kaevati maasse ka tunduvalt väärtuslikumad hõbeaarded, mille hulgas esines vahel ka kullatud või kullast esmeid. (Kardla) o Aarete kõrval on saadud ka mõned raudesemetest peitleiud. o Ehted ja relvad meideti maasse esmajoones hädaohu korral. Soodest leitud kogumis võisid olla kas soolaukasse või vette heidetud ohverdused. o Kogu ida-euroopa põhjapiirkondades hkkasid sel ajal mõnu avaldama idaslaavlased. o Keskmise rauaajal elvanesid taas sidemed ülemeremaadega. Eestist on leitud mitmeid Skandinaaviast pärit esemeid.
annaabi.ee 
