.950oC. EGT maksimum väärtus sõltub alati võimsusreziimist, õhurõhu muutusest ja välisõhu temperatuurist. EGT maksimum väärtust saab alati vähendada kas kütuse hulga vähendamisega või suurendamisega. Rikka küttesegu korral lisakütus ja lahja küttesegu korral lisaõhk vähendab EGT. Karburaatormootoritel on EGT temperatuuri maks. väärtus sagedamini ebaselgem kui sissepritsemootoritel, seda eelkõige ebaühtlase küttesegu koostise ja jaotuse tõttu silindrites. Seetõttu on karburaatormootoril tendents töötada ühtlasemalt temperatuuril, mis on 25 ... 50oF kõrgem EGT tippväärtusest. Samas GDI mootoritel 250 hj ja rohkem on EGT tippväärtuse moment küllalt täpselt määratav. EGT tippväärtuse defineering Keemiliselt korrektne küttesegu põleb 100%-liselt. Samas me teame, et erinevatel lennureziimidel muutub suurtes piirides. Küttesegu koostis mõjutab oluliselt ka küünla tööd. Külm välisõhk, aga muudab küttesegu kõikidel
7 järjestuses. Väntvõlli tagumisele otsale on kinnitatud raske ketas hooratas, mis töökäigu vältel kogub endasse energiat, seejärel aga jätkab pöörlemist inertsi toimel. Seejuures pöördub koos hoorattaga ka väntvõll, liigutades kolbi abitaktide jooksul. 8 NELJATAKTILISE DIISELMOOTORI TÖÖTSÜKKEL Nagu karburaatormootoril, nii koosneb ka diisel mootori töötsükkel neljast korduvast taktist: sisselaskest, survest, tööst ja väljalaskest. Siiski erineb diiselmootori töötsükkel karburaatori omast oluliselt. Diiselmootori silindrisse voolab mitte küttesegu, vaid puhas õhk. Õhk surutakse tugevasti kokku, mille tagajärjel selle rõhk ja temperatuur märgatavalt tõusevad. Survetakti lõpus pihustatakse silindrisse vedelkütust, mis seal süttib mitte elektrisädemest, vaid kuuma õhuga kokkupuutest